X-vaidtiib: kandidaat tuleviku reisilennukiks

(19)
Foto: NASA, vabakasutuseks
aA

Tuleviku reisilennukit on sageli kujutatud hiiglasliku vaidtiivana, mille keskel asub kinosaalisuurune reisijatesalong.

Pileteid aknaalustele kohadele ei saa sellisele lennukile osta, lennu ajal on väljaspool avanevat vaatepilti võimalik näha vaid ühel suurel või arvukatel väiksematel ekraanidel, selgitab ajakiri Tehnikamaailm.

Kui kirjeldatud perspektiiv ei tundu kuigi ahvatlev, pole muretsemiseks vähimatki põhjust.

Suurte lennukitootjate plaanides pole käesoleva sajandi esimeses pooles sellisele reisilennukile nimelt veel kohta.

Foto: REUTERS

Foto: REUTERS

Vaidtiib – tulevikulennuk?

Mõtet suure vaidtiiva loomisest pole siiski maha maetud. Seda kinnitavad hiljuti lõppenud katselennud Boeingu ja NASA koostöös valmistatud mudeliga X-48C (mis figureerib selles loos kõikidel piltidel).

Suureks seitsmemeetrise tiivaulatusega lennuvahendit loomulikult pidada ei saa. Tegemist on enam kui kümnekordselt vähendatud mõõtmetega, aga siiski lendava mehitamata katselennukiga.

Põhieesmärkideks oli uurida, kuidas vaidtiiva kasutamine aitab vähendada kütusekulu, sellega kaasnevat saastet ning mürataset.

X-48C eelkäijast, mudelist X-48B, valmis kaks eksemplari. Üks neist oli katsetamiseks vaid tuuletunnelis, teine aga mõeldud lendamiseks. X-48B tegi 92 lendu aastatel 2007–2010. Mõlemad lennukid X-48B ehitati ümber C-versiooniks.

Kui varem oli lennukil kolm mootorit, siis X-48C piirdub kahega. Võimsust on ühel uuel mootoril aga pea kaks korda rohkem kui X-48B-le paigaldatul.

See on igati mõistetav muudatus, sest tänapäevastel lennukitel on mootoreid reeglina paarisarv. Seda loomulikult juhul, kui ühe mootori jõust väheks jääb.

Muudeti ka X-48B tiivatippude asukohta ja kuju. Seegi on kooskõlas praeguste trendidega, kus uute mudelite kütusekulu vähendamine saavutatakse eeskätt ümberdisainitud tiivatippude abiga.

Kokku tegi X-48C NASA Drydeni uuringutekeskuses Edwardsi baasis 30 keskmiselt pool tundi kestnud katselendu. Suurim lennukiirus jõudis 225 km/h piiresse, lennulaeks jäi 3,3 km.

Foto: Wikipedia (vabakasutuseks)

Foto: Wikipedia, vabakasutuseks

Pressiteadete kinnitusel kulgesid X-48C katsetused ootuspäraselt. Seetõttu võib kunagi kõne alla tulla sarnase konfiguratsiooniga pärislennuki valmimine.

Reisilennukini on veel aega, see on järjekorras alles kolmandal kohal. Kõigepealt nähakse suure vaidtiiba võimalikku kasutamist militaarvallas tanker-transpordilennukina, seejärel tsiviil-kaubalennukina.

Allikas: Tehnikamaailm
Oled sisse logitud või kommenteeri anonüümselt
Kommenteeri anonüümselt või logi sisse
Postita
Lisa kommentaar...
Viimased uudised