Briti Columbia ülikooli teadlased Kanadas analüüsisid, et 80 protsenti teaduslikust andmestikust on viimase kahe aastakümnega jäljetult kaduma läinud, ennekõike tänu vananenud meiliaadressidele ja vananenud või rikki läinud arvutiseadmetele.

Kuna teadlased on sel ajastul ka ise alles õppinud arvutikasutamist, polnud kõnealuse perioodi alguses ka selget kogemust, kuidas andmeid paremini talletada ja tulemuseks ongi see, et teadusele olulist materjali on tohutul hulgal kaduma läinud.

Tim Vinesi juhitud teadlasterühm üritas leida andmestikku kokku 516 erineva teadusprojekti kohta, millest paljud saanud rahastust ka riiklikest eelarvetest aastal 1991-2011. Ilmnes, et esimesel aastal pärast teadustööde publitseerimist on kättesaadav pea kogu andmebaas, aga iga järgneva aastaga kahanes andmestiku säilimine kuuendiku võrra. 

Vines soovitabki teadusajakirjadel, enne teadustööde avaldamist, nõuda autoritelt kogu andmestiku talletramist avalikes arhiivides, et vältida sellist andmekadu, mis kogu teadusmaailma vaesemaks teeb.