Seega, okupatsioon ja annektsioon vajab veel ühte täiendust - nelja maantee- ja kahe raudteereaga suurt silda, mis ühendaks Krimmi üle Kertši väina Venemaa Tamani poolsaarega. Tahtmine ja nõudmine selle silla järgi Moskvas on, küsimus on vaid selles, kas langeva rubla najal sellist suurprojekti ka tegelikult ette annab võtta. Ja teisalt, tekib Ukrainale omaette küsimus, miks sellist silda mitte õhku lasta. Ukrainal pole mingit rahvusvahelisest, ammugi mitte omavahelisest õigusest Venemaaga lähtuvat kohustust tunnistada Krimmi poolsaart Venemaa osana.

Tuleb välja, et Kertši väina silla plaanil on juba kuulsusrikas ajalugu, iseasi, kas tänane Moskva on just valmis tunnistama Hitleri riigiarhitekti Albert Speeri 1943. aastast sillaidee esimese autorina. Toona oleks see sild pidanud teenima Saksamaa agressiooni Põhja-Kaukaasia suunas. Ja töö hakkas ka pihta, septembriks 1943, kui Punaarmee sillapea suunas rünnakut alustas, oli sellest kolmandik valmis, taganevad sakslased lasid küll silla õhku, aga 1944. aasta suveks oli Punaarmee juba ise ajutise raudteesilla valmis teinud. Tõsi, esimese talve merejää purustas veebruaris 1945 silla lõplikult.

1944-1945 eksisteerinud sild. http://rusplt.ru

Ja silda ei suudetud taastada ei nõukogude võimu ajal, ega ka järgnenud aastakümnetel, kui Venemaa föderatsioon on otsinud üksmeelt iseseisva Ukrainaga. 1968. aastal tuli lammutada ka laevaliiklust seganud sillajäänused. 2010. aastal kirjutasid küll kahe riigi presidendid  Dmitri Medvedev ja Viktor Janukovõtš ka alla kavale uus sild valmis teha.

Siis ta küll veel ei teeninud otseselt Venemaa agressiooni eesmärke, vähemalt nähtavalt mitte. Küll oli silla järgi ilmselt eriline vajadus Venemaale renditud Sevastoopoli mereväebaasil. Aga juba 2003 üritas Venemaa esitada nõudmisi Tuzla saarele keset väina, üritades selleni tammi ehitada. Juba siis oli terav sõnasõda riikide vahel käimas.

Venemaad ja Krimmi lahutab umbes 3,1 kuni 4,5 kilomeetrit lai Kertši väin, mille peamiseks ühenduskanaliks on Port Kavkazi ja Port Krõmi vahet sõitev parvlaev.  Väin on kuni 18 meetrit sügav, kuigi vahel üsna tormine ja tugeva lainetusega. 2007. aasta novembris uputas üks torm väinas korraga neli laeva, kuus sõitis madalikule ja kaks tankerit sai veel vigastada.

Sillaehitus ei tohi kohe kuidagi hakata häirima Doni jõelt Rostovist lähtuvat laevaliiklust. Ka ehitataks ta kaugele parvlaeva marsruudist. Küll on võimatu täpselt ette näha keskkonnamõjusid ja majanduslikku mõju näiteks Tamani poolsaare kalatööstusele. Ennekõike aga, nii kaua, kuni Venemaa arvab, et ta võib karistamatult Krimmi annekteerida, on ka lääneriikidel paratamatu vajadus Venemaad selle eest sanktsioonidega karistada. Venemaast on saanud Krimmi pantvang.