Kahe esinduskogu tülitsemine, kes tegelikult Eesti Vabariigi taastasid, kestab üksikliikmete tasemel nähtavasti tänase päevani. Kuid 1990-1991 oli terava vaidluse aeg - kas säilitada nõukogulik õiguskorraldus ja nimetada Eesti NSV lihtsalt ümber Eesti Vabariigiks, luua täiesti uus nn "kolmas vabariik" või taastada Eesti Vabariik õigusjärgse kodanikkonna ja 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud riigi õigusjärgluse alusel. Võitjaks jäi õigusjärgluse põhimõte.

Eesti Kongress
Eesti Kongressi käis 24. veebruarist kuni 1. märtsini 1990 valimas kokku 557 613 eelnevalt Eesti Kodanike Komiteede liikumise poolt registreeritud Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Valiti 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Kolm suurimat jõudu olid Eesti Kongressil Eesti Muinsuskaitse Selts, Eestimaa Rahvarinne ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.

EESTI KONGRESSI DEKLARATSIOON SEADUSLIKU RIIGIVÕIMU TAASTAMISEST EESTI VABARIIGI MAA-ALAL

Eesti Kongress, väljendades Eesti Vabariigi kodanikkonna kindlat tahet, toetudes Eesti Vabariigi kui rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisva ja sõltumatu riigi vägivaldse annekteerimise jätkuvale mittetunnustamisele maailma demokraatlike riikide poolt ning lähtudes sellest, et Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelised riigiõiguslikud suhted põhinevad endiselt 1920.a. sõlmitud Tartu rahulepingule,

deklareerib:

  • 1.17.juunil 1940.aastal alustas Nõukogude Liit sõjalise kallaletungi ähvardusel tänaseni kestvat agressiooni Eesti Vabariigi vastu ning okupeeris ja annekteeris Eesti Vabariigi, rikkudes sellega kehtivate lepingutega võetud kohustusi.
  • Okupatsioonivõimu kontrolli all ebaseaduslikult valitud Riigivolikogu otsused Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra muutmisest, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamisest ja viimase astumisest NSV Liidu koosseisu on õigusvastased ja seega kehtetud.
  • 2.Eesti Vabariik on tänaseni NSV Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud riik, kus puudub seaduslik riigivõim. Eesti NSV võimuorganid on okupatsioonivõimu haldusasutused, kusjuures tegelik kõrgeim riigivõim Eestis kuulub okupeerivale riigile – NSV Liidule.
  • 3.Iseseisev ja sõltumatu Eesti Vabariik tuleb taastada anneksiooni tühistamise, okupatsioonivägede väljaviimise ja kõrgeima riigivõimu üleandmise teel Eesti Vabariigi põhiseaduslikule rahvaesindusele. Eesti Vabariigi taastamine peab põhinema Eesti Vabariigi kodakondsuse järjepidevusel ning kehtival Eesti Vabariigi Põhiseadusel.
  • 4.Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel tuleb taastada heanaaberlikud suhted võrdõiguslikkuse, huvide vastastikuse austamise ja mõlemale poolele kasuliku koostöö alusel, vastavalt Tartu rahulepingu vaimule ning kirjatähele.


Tallinnas, 11.märtsil 1990

---

---

Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis
Foto: TIIT KOHA/EPL Arhiiv


Ülemnõukogu
Eesti NSV viimase Ülemnõukogu valimistel osales kokku 912 648 NSV Liidu kodanikku Eestis, sh ka nõukogude armee sõdurid, 105 kohale kandideeris 392 inimest, tegemist oli ka esimeste enam-vähem vabade ülemnõukogu valimistega Eestis läbi aegade. Kommunistliku Partei võimumonopol oli kaotatud küll alles veebruaris 1990, mis jättis kampaaniale oma jälje, suur osa Eesti Kongressiga seotud poliitikutest jäi Ülemnõukogu valimistest kõrvale. Valimistel sai suurima esinduse (41 kohta) Eestimaa Rahvarinne, mis asendas riigi nimes Eesti NSV Eesti Vabariigiga, kuigi nõukogudeaegne võimustruktuur säilis 1992. aastani.

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti riiklikust staatusest

Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17.juunil 1940.a. ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.

Eesti NSV Ülemnõukogu, arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum); kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.

Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata.

Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.

Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 29.märtsil 1990.

---

---

REFERENDUM

31. jaanuaril 1991 otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu korraldada referendumi 3. märtsil 1991. Küsimus oli: "Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Referendumil oli õigus osaleda Eesti alalistel elanikel (s o Eestis elavatel NSV Liidu kodanikel). Referendumist osavõtuks ei antud õigust Eesti territooriumil viibivatele NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses olevatele isikutele.

Valijate nimekirjadesse oli kantud 1 144 309 isikut. Hääletussedeli sai 949 354 isikut, hääletas 948 130 (82,86%). Poolt hääletas 737 964 osalenut (77,83%), vastu oli 203 199 (21,43%) ja kehtetuks tunnistati 6967 hääletussedelit. Tallinnas oli poolthääletajate osakaal 65,75%, Tartus 85,61% ja Pärnus 85,79%. Narvas aga ainult 25,49% ning Kohtla-Järvel 46,11%.

---

[1991. aasta 19. augustil algas Moskvas KGB ja vanameelsete kommunistide juhitud riigipöördekatse, mis nurjus lõplikult kaks päeva hiljem. Vahepealsetest teravatest tülidest hoolimata leidsid Eesti Komitee ja Ülemnõukogu siiski üksmeele Eesti iseseisvuse taastamiseks.]

---

---

Arnold Rüütel 20. augustil 1991
Foto: Tiit Veermae

EESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST

Vastu võetud 20.08.1991

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS

Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise õiguse subjektina,

toetudes 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavaldusele taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus,

arvestades 1990. aasta 30. märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsust «Eesti riiklikust staatusest» ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni «Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst»,

võttes arvesse, et NSV Liidus toimunud riigipööre seab tõsisesse ohtu Eestis toimuvad demokraatlikud protsessid ning on teinud võimatuks Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamise NSV Liiduga kahepoolsete läbirääkimiste teel

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:

  • 1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist.
  • 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel Eesti Vabariigi kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt.
  • 3. Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 20. augustil 1991.