Kuid kuningate nimekiri on siiski oluliselt pikem.

Belgias on elus praegu kaks kuningat, praegune riigipea Philippe, (sündinud 1960, troonil alates 2013) ja tema isa Albert II (sündinud 1934, kes oli troonil 1993-2013).
Mõlemad esindavad Saksi-Coburg-Gotha dünastiat, mis pärineb samanimelisest hertsogiriigist Saksamaal.

Felipe VI
Reuters / Scanpix

Hispaanias on kuningaks Felipe VI (sündinud 1968, troonil alates 2014), kuigi elus on ka tema isa Juan Carlos I (s 1938, troonil 1975-2014).
Mõlemad esindavad Bourbonide dünastia Hispaania haru, mis algselt on küll Prantsuse samanimelise hertsogkonna juurtega (muide, Hispaania troonile pretenderib veel kolm karlistide ja veel üks eraldiseisev Bourboni dünastia haru, aga neid ei saa tänapäeval tõsiselt võtta).

Sarnane olukord on ka Hollandis. Troonil on küll Willem-Alexander (s 1967, troonil alates 2013), kuid elab ka tema ema Beatrix (s 1938, kes oli troonil kuningannana 1980-2013).
Beatrix esindas oma isa järgi Lippe-Biesterfeldi suguvõsa, tema poeg oma isa järgi Amsbergi perekonda Saksamaalt, kuigi vormiliselt kannavadki nad edasi Hollandi Oranje dünastia nime.

Belgia kuningas ja kuninganna ning Hollandi kuningas ja kuninganna tänavusel ühispildil
AP Photo / Scanpix

Norra pole veel teiste monarhiate 21. sajandi kommet järginud ja kuningas Harald V (s 1937, troonil alates 1991) pole veel järgmisele põlvkonnale võimu üle andnud.
Esindab ta Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi dünastiat, mis algselt pärit Saksamaalt.

Ka Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf (s 1946, troonil alates 1973) pole veel trooni oma tütrele Victoriale üle andnud, esindades gaskooni juurtega Bernadotte'ide dünastiat (pärit Prantsusmaalt).

Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriigi monarh Elizabeth II (s 1926, troonil alates 1952), on tegelikult Briti Rahvaste Ühenduse liidrina kokku veel 15 riigi (nimelt Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaika, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua-Uus-Guinea, Saalomoni saarte, Tuvalu, St. Lucia, St. Vincenti ja Grenadiinide, Belize'i, Antigua ja Barbuda ning St. Kitts ja Nevise) kuningannaks. Eelnenud aastakümnetel on nende riikide nimekiri veel kaks korda pikemgi olnud.
Nime poolest esindab ta Windsori dünastiat, kuid tegelikult on ka siin tegemist Saksi-Coburg-Gotha dünastia ühe haruga.

Kunagise Stuartite dünastia pärijana peab end vormiliselt Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa troonipretendendiks veel Baieri hertsog Franz, Wittelsbachide soost, kuigi seda nõuet ei saa just tõsiselt võtta.

Taanis on 1972. aastast alates troonil kuninganna Margrethe II (s 1940), kes esindab sama dünastiat, kui Norra kuningas Harald V - Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg. Nende vanaisad Christian X ja Haakon VII olid nimelt vennad.

Viimati jäi troonist ja seega ka kuningriigist ilma Kreeka kuningas Konstantinos II (s 1940, troonil 1964-1973), kes lisaks on veel 1960. aasta olümpiavõitja purjetamises. Aastakümnete eksiilielu järel on Konstantinosel lubatud jälle Kreekas elada, ta peab end endiselt kuningaks, kuigi ei pretendeeri enam võimule.
Tema esindab Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi dünastia haru, mis põlvneb Christian X ja Haakon VII onust Georgios I-st. Briti kuninganna Elizabeth II abikaasa prints Philip oli Konstantinos II isa Pavlos I onupoeg, Hispaania praeguse kuninga ema Sofia on aga Konstantinose õde.

1947. aastal jäi oma troonist ilma Rumeenia kuningas Mihai I (s 1921, troonil 1927-1930 ja 1940-1947). Mees pole küll majesteedi tiitlist loobunud, kuid Rumeenia on talle kodakondsuse tagasi andnud, elab eakas monarh aga kord Šveitsis, kord Rumeenias.
Käesoleva aasta 1. märtsil loobus ta aga troonist oma tütre Margareta (s 1949) kasuks. Esindavad nad Saksa päritoluga Hohenzollerni dünastiat.

Bulgaaria kuningalt Simeon II (s 1937, troonil 1943-1946) võeti troon juba aasta varem, kuigi ta naasis võimule Bulgaaria peaministrina aastaiks 2001-2005.
Kodumaale naasnud ekskuningas kasutab nüüd perekonnanimena senist dünastia nime Sakskoburggotski, ehk ta on pärit samast suguvõsast kui ka Belgia ja Suurbritannia monarhid. Aga kuningavõimule ta enam ei pretendeeri.

Niisiis kokku 13 endist või praegust Euroopa riikide kuningat elab praegu. Pretendente troonidele on palju rohkem.

Albaania monarhistid peavad alates 2011. aastast kuningasoo pärijaks ja nominaalselt kuningaks Leka II (s 1982), kuigi ta on praegu ameti poolest hoopis Albaania presidendi nõunik. Zog I (troonil 1928-1939) rajatud dünastia otsese pärijana on ta oma isa trooninõudeid oluliselt pehmendanud.

Itaalia viimase kuninga Umberto II poeg Vittorio Emanuele (s 1937) kuulutas end eksiilis kuningaks aastal 1969, juba isa eluajal, samas kui dünastiline kaklus on jätkunud ja ta nõbu Amadeo (s 1943) peab ennast 1983. aastast sama Savoia dünastia peaks.
Titulaarselt eelistavad nad küll Savoia hertsogi, mitte tingimata Itaalia kuninga tiitlit.
Lisaks on Itaalia ühendamise eelsete väiksemate riikide (Etruuria, Mantua, Modena, Napoli, Parma, Piombino, Toskaana ja Mõlema Sitsiilia) troonidele kokku üheksa erinevat pretendenti, enamikus nad küll kuningatiitleid ei nõua.

Austria-Ungari kaksikmonarhia ja sellele allunud alade troonile võiks 2011. aastast alates pretendeerida praegu Karl von Habsburg (s 1961), kes kasutab pigem vaid ertshertsogi ja printsi tiitleid. Tema isa Otto von Habsburg esines veel kroonprintsina, kuid loobus igasugustest nõuetest troonile.

Prantsusmaa troonile pretendeerib titulaarselt neli erinevat isikut - üks (Louis XX) Borbonide, üks (Henri VII) Bourbonide-orleanistide, kaks (Charles Napoléon ja tema poeg Jean-Christophe) Bonaparte'ide dünastia esindajatena, kuid ka nende nõudeid ei saa eriti tõsiselt võtta.

Portugali troonipretendendiks peab end praegu Braganza hertsog Duarte Pio, kuigi tema õigusjärgluse suhtes pole olemas just üksmeelt.

Serbia ja Montenegro troonidele on kokku kaks pretendenti, Aleksandar II (Karađorđević) ja Nikola II (Petrović-Njegoš), mõlemad nähtavasti kroonprintsidena.

Venemaa Romanovite keisrisoo pärijatena nõudlevad trooni kaks pretendenti - Maria ja Dmitri, kuigi mõlema õigused sellele on vaieldavad.

Saksa Hohenzollernite keisrisoo pärija peaks olema praegu Preisi prints Georg Friedrich, kes küll kuninga- ja keisritiitleid pole endale võtnud.
Lisaks on veel kuus troonipretendenti varasematel Saksa kuningriikidel (Baieril, Hannoveril, Saksimaal, Vestfaalil ja Württembergil), ja veel terve rida pretendente hertsogi- ja vürstiriikidel.
Üks neist, Meisseni markkrahv Alexander pretendeerivat ka Leedu-Poola kaksikomnarhia troonile. Saksamaal elab ka Ernst-Johann Biron, kes pretendeerib kunagise Kuramaa hertsogiriigi troonile.
Soome troonipärijaks võiks pidada küll vormiliselt Phillipp von Hessenit ja Leedu troonipärijaks Urachi hertsogit Wilhelm Albertit, kuid teatavasti need kuningriigid jäid ju tegelikult loomata.