Lähim täht meile on mõistagi Päike, mille valgus jõuab 150 miljoni kilomeetri kauguselt meieni keskmiselt kaheksa minuti ja 20 sekundiga. Kaugeima silmaga nähtava tähe osas on aga oluliselt rohkem vaidlusi. Ilma mingite raskusteta peaks palja silmaga nähtav olema Luige tähtkujus 1550 valgusaasta kaugusel paiknev Deeneb, kuigi mõned arvestused asetavad selle tähe ka 3000 valgusaasta kaugusele. Nähtavaks magnituudiks tähel on 1,25.

Mida väiksem nähtava magnituudi number, seda paremini peaks objekt meile näha olema, mõned allikad väidavad ka, et palja silma jaoks vähim võimalikult nähtav objekt omaks nähtavat magnituudi 6,0. Päikese ja täiskuu puhul läheb nähtav magnituud lausa miinusse, vastavalt -27 ja -12.

Seega, meist 16 308 valgusaasta kaugusel paiknev V762 Cas Kassiopeia tähtkujus, nähtava magnituudiga 5,8 peaks olema kaugeim nähtav täht, kuigi kerge seda silmata siiski ei ole. Lisaks pole üldse kindel, et täht nii kaugel asub, mõned mõõtmised väidavad, et täht asub palju lähemal.

Supernoova, mida Johannes Kepler 1604. aastal vaatles, saavutas maksimaalseks nähtavaks magnituudiks teadaolevalt -2,5 ja juhtus 20 000 valgusaasta kaugusel (ühtlasi ka sama palju ajas tagasi).

Kuid kosmoseteleskoobid on avardanud inimeste võimet näha oluliselt rohkem. Näiteks galaktika UDFj-39546284, mida Hubble teleskoop võimaldas näha 2011. aastal, paikneb 13,2 miljardi valgusaasta kaugusel, ehk peaks olema ühtlasi kaugeim ja ka vanim objekt maailmaruumis, mida inimesed näinud, kuigi mitte palja silmaga. Kuid ühtlasi näeme me ka 13,2 miljardit aastat ajas tagasi, sest nii kaua on valgusel kulunud sealt siia jõudmiseks.

http://opik.obs.ee

Kui tugineda veebilehele http://opik.obs.ee, peaks Eestis loojumata nähtaval olema järgnevad tähtkujud, märgime juurde ka nende eredaima tähe kauguse meist:

  • Andromeeda (Andromeda) - α And / Alpha Andromedae (Alpheratz) (2.07m): 97 ± 1 valgusaastat (ly); samas tähtkujus paikneb ka Andromeeda galaktika
  • Ilves (Lynx) - α Lyn / Alpha Lyncis (3.14m): 203 ± 2 ly
  • Jahipenid (Canes Venatici) - α CVn / Alpha Canum Venaticorum (Asterion) (2.90m): 115 ± 4 ly
  • Kaelkirjak (Camelopardalis) - β Cam / Beta Camelopardalis (4.03m): 870 ± 50 ly
  • Kassiopeia (Cassiopeia) - α Cas / Alpha Cassiopeiae (Schedar) (2.24m): 228 ± 2 ly
  • Kefeus (Cepheus) - α Cep / Alpha Cephei (Alderamin) (2.45m): 49.05 ± 0.08 ly
  • Kolmnurk (Triangulum) - β Tri / Beta Trianguli (3.00m): 127 ± 2 ly
  • Lohe (Draco) - γ Dra / Gamma Draconis (Eltanin) (2.24m): 154.3 ± 0.7 ly
  • Luik (Cygnus) - Deeneb (α Cyg) (1.25m): 1550 ly
  • Lüüra (Lyra) - Veega (α Lyr) (0.03m): 25.04 ± 0.07 ly
  • Perseus (Perseus) - α Per / Alpha Persei (Mirfak) (1.79m): 510 ± 10 ly
  • Sisalik (Lacerta) - α Lac / Alpha Lacertae (3.76m): 102 ± 2 ly
  • Suur Karu e Suur Vanker (Ursa Major)- ε UMa / Epsilon Ursae Majoris (Alioth) (1.76m): 82.6 ± 0.4 ly
  • Veomees (Auriga): Kapella (α Aur) (0.08m): 42,2 ± 0.049 ly
  • Väike Lõvi (Leo Minor) - 46 LMi / 46 Leonis Minoris (Praecipua) (3.83m): 94.9 ± 0.6 ly
  • Väike Karu e Väike Vanker (Ursa Minor) - Põhjanael (Polaris) (1.97m): 323–433 ly

Seega põhjapoolkeral taevas eredaid tähti vaadates me siiski tingimata väga kaugele ei näe.