Sõnapaari "kõigi aegade" juures pealkirjas tuleb arvestada, et tegu on registreeritud mõõtmiste ajaloo rekordiga. Pole sugugi võimatu, et enne täpsete mõõtmiste ja nende ülestähendamise algust võis mõni suvepäev veel vägevama kuumusega olla.

Ent lähtume sellest, mis must valgel kirjas. Teadaoleva rekordtemperatuuri 35,6 °C mõõtis Võrus 11. augustil 1992 kell 15 Võru agrometeoroloog Aita Koppel. Atmosfääriteadlane Jüri Kamenik ütleb Fortele, et mõnel pool on rekordpäevana kirjas küll ka 1992. aasta 14. august, kuid see on kindlasti vale.

"Need, kes 11. augustit mäletavad, meenutavad seda talumatult lämbena, kuid kuumus kestis vaid ühe päeva, sest õhtul oli äikest ja temperatuur langes vähemalt 10 kraadi," sõnab Kamenik. "Tõele au andes peab mainima, et tol rekordkuumal päeval mõõdeti Põlvamaal Veriora vallas Himmistes õhutemperatuuriks ka 38 °C, aga seda tulemust pole siiski ametlikuks rekordiks tunnistatud."

Jüri Kamenik on ühtlasi "Eesti pilveatlase" autor.
Foto: Sven Arbet

Jüri Kamenik, milline 1992. aasta suvi Eestis üldiselt oli ja mis kuumarekordi põhjustas?

Väga lühidalt öeldes olid alates mai lõpust soojad ilmad, kuid kogu suve vältel vaheldusid kuumalained jahedamate perioodidega. Siiski oli kuude keskmine õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest veidi kõrgem. Sademeid oli juunis ja juulis normi piires, augustis normist enam. August oli võrdlemisi äikeseline.

Mis oli vahest 11. augusti rekordist erilisemgi: 1. septembril mõõdeti Tartu-Tõravere jaamas 30,3 °C, mis on ühtlasi ka septembri teadaolev kuumarekord Eestis.

11. augustil 1992 rekordkuumust põhjustanud troopiline õhumass sai alguse Aafrika lääneosast ja hakkas 8. augustil kiiresti kirdesse liikuma. Seda toetas üle Kesk-Euroopa kirdesse liikuv kõrgrõhkkond ja Atlandi ookeanilt Lääne-Euroopasse liikunud lohk. Teekonna jooksul see õhumass küll jahtus, kuid 20-kraadine isoterm 850 hPa pinnal (see asub ligikaudu 1,5 km kõrgusel maapinnast) jõudis 11. augusti öösel Lääne-Eestini. Seejärel kiirenes õhumassi transformeerumine, kuid ometigi suutis see rekordtemperatuuri põhjustada. Õhumass ei jäänud püsima, vaid oli juba järgmisel päeval idapiiri taga.

Milline oli eelmine Eesti kuumarekord, mille 25 aasta tagune Võru näit ümber lükkas?

31. juulil 1896 Tartus mõõdetud 35,2 °C.

Kui tihti järgneva 25 aasta jooksul Võru rekord tõsiselt ohus on olnud?

Mitmeid kordi. Juuli lõpp aastal 1994 oli Baltimaades erakordselt kuum, nii et Eesti soojarekord oli ohus, sest 30. juulil 1994 mõõdeti mitmel pool 33…34 °C, Võrus aga 35,2 °C, mis on juuli absoluutseks maksimumiks terves Eestis.

Uuesti oli rekord võimalik 2006. aastal, kui õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 9. juulil Võrus 35,1 °C.

7.-8. augustil 2010 oodati uut absoluutset Eesti soojarekordit, kuid seda ei juhtunud. 7. augustil mõõdeti Narva-Jõesuus 35,4 °C. See juhtum on vahest kõige tähelepanuväärsem: kuna õhumass oli 1992. a. juhtumist soojem, siis arvati, et rekord tuleb 8. augustil, eriti arvestades seda, et öine miinimum oli 7. augusti miinimumist kõrgem (sel oli nn parem stardipositsioon, sest miinimum oli kohati 23 kraadi). Kuid päev oli siiski 7. augustist veidi jahedam ja lõppes erinevalt 1992. a. kuumalainest hiidpagi ehk derechoga.

Üheks rekordi ärajäämise põhjuseks toodi õhumassi halba läbipaistvust (somp, sh Venemaa metsapõlengute suits), kuid ma ei pea seda usutavaks, sest Soomes ja Peterburis, mis jäävad Eestist põhja poole ja kus nähtavus oli tiheda suitsu tõttu veel halvem, mõõdeti 7. augustil üle 37 °C. Järelikult ei olnud õhumass suunatud Eestisse, vaid Kagu-Soome ja Eesti jäi selle kuumuse äärealale. Tõsi, võib arvata, et mingit rolli mängis ikkagi ka õhu läbipaistvus, sest kui oleks olnud täiuslikult kirgas ja selge ilm, oleks võib-olla temperatuur olnud mõni kümnendik kraadi kõrgem ja sündinud uus Eesti rekord. Pikema ülevaate sellest leiab SIIT.

Ka eelseisvaks nädalavahetuseks lubatakse meile päris tõsist kuumust. Ega Eesti soojarekord nüüd ometi ohus ole?

On ikka, sest 12. augustil saabub tugevnevas lõunavoolus troopiline õhumass, mis toob 25...32 °C, pole välistatud ka 34 °C, kui püsib päikeseline ja rahulik ilm.

MEENUTUSI SOOJAREKORDI PÄEVAST

Nii kirjutab 47 aastat ilmavaatlusi teinud Einar Laretei Alatskivilt: "Mäletan seda päeva, kui Eestis sündis soojarekord. Päev oli päikeseline ja väga tuuline. Tuul oli minu mälus suisa kuum. Ise käisin Kuningvere järves ujumas ja Alatskivil oli sellel päeval sooja 34,0 °C. Õhtul oli Alatskivil nõrk äike. Pärast seda päeva muutusid puude lehed pruuniks, nagu oleks kuumus nad ära kõrvetanud. Mäletan ka veel Eesti ilmakaarti AK-s: päeval Eestis sooja 30-35 °C. Fantastiline pilt! Eelmisel ja järgneval päeval oli temperatuuri maksimum 23 °C."

Võrus rekordtemperatuuri mõõtnud agrometeoroloog Aita Koppel: "Oli meeletult lämbe, sellise kuumaga ei taha väljas olla. Tulin hommikul tööle ja mõtlesin: peaks see rekordkuumus ikka mulle tulema. Lootsin kõvasti, et kõige palavam päev minu vahetuses on."

Nagu öeldud, mõõtis Aita Koppel rekordkuumuse kell kolm päeval, kui kraadiklaas näitas varjus maksimaalselt 35,6 °C kraadi. Koppel usub, et maapostidel võis toona veelgi kuumem olla. See oli aga kõik ühe päeva palavus: kohe pärast kuumust tuli äike ja lõi ilma jahedaks. Samal õhtul oli kraadinäit juba kümme pügalat langenud.