Veel enne seda, 13.-18. veebruaril 1917 (vana kalendri järgi) valiti viimane vana korra järgi kokku pandud volikogu, kui kuue linnajao valijamehed esmalt eelkoosolekutel kandidaatide nimekirjades kokku leppisid ja siis iga linnajagu eraldi Tallinnas Pritsimajja valima kutsuti. Linnajagusid arvestati politsijaoskondade piiride järgi, volikogu oleks aga pidanud koos istuma 1920. aastani (kuna revolutsiooni puhkemist veel ette ei nähtud).

Pritsimaja näeb täna selline välja

Eestlaste rahvuslikud ringkonnad (EE) olid juba niigi tugevalt linnavalitsusse kaasatud, oli ju Jaan Poska 1913. aastast alates linnapeaks, opositsiooni üritas seekord pakkuda nn "parteita edumeelne partei" (PP) sakslase Paul Kuybergi juhtimisel, kes oli ilmutanud brošüüri pealkirjaga "Linnamaksu maksjate huwid nõuawad linnawolikogusse teisa wolinikka". Senine linnavalitsus süüdistas teda laimamises.

Kuybergi leer sai valimistel lüüa, kuigi üheksa kandidaati läks neil siiski läbi. Ka vene kandidaadid esitati üles (VE), aga sel ajal olid nad selgelt liidus eestlastega. Volikogu liikmete ja selle kandidaatide seas oli 50 eestlast, 20 sakslast, 10 venelast.

Linnavolikokku valiti:
I linnajaos (vaksalitagune, sadam, Pelgulinn, Kalamaja, Kopli, valijaid 290, osales 157):

  • 1. Aljantschikov, Nikonor VE, EE
  • 2. Burger (Pürgel), Aleksander EE
  • 3. Anderson, August EE
  • 4. Kraemann, August
  • 5. Weltermann (Welderman), Jakob EE
  • 6. Liiwak, Karl EE
  • 7. Pitka, Johann EE
  • 8. Birk, Ado (Awdei) EE
  • 9. Kesker, Willem EE

II linnajaos (Narva mnt, Kadriorg, Lasnamäe, valijaid 412, osales 205):

  • 1. Poska, Iwan EE
  • 2. Anton, Julius EE
  • 3. Kesküll (Kesküla), Johann EE
  • 4. Lanekorb, Gustav Woldemar EE
  • 5. Pullisaar, Juhan EE
  • 6. Sitska, Jaan EE
  • 7. Beljajev, Leonid VE, EE
  • 8. Iwanov, Nikolai VE, EE
  • 9. Hvalenski, Vassili VE, EE
  • 10. Hirsch, Hugo EE
  • 11. Luther, Martin EE
  • 12. Sievers, Gustav von EE
  • 13. Karstens, Wilhelm
  • 14. Schmidt, Richard EE

III linnajaos (Tartu mnt, Maakri, Keldrimäe, Juhkentali, Sikupilli, Ülemiste, valijaid 370, osales 185):

  • 1. Amisepp, Mikk EE
  • 2. Arro, August EE
  • 3. Bauer, Heinrich EE
  • 4. Jegorov, Iwan VE, EE
  • 5. Kilgas, Oskar EE
  • 6. Krikk, Eduard EE
  • 7. Kuyberg, Paul PP
  • 8. Niggol, Otto EE
  • 9. Pung, Mihkel EE
  • 10. Reier, Hermann EE
  • 11. Saat, Hans EE
  • 12. Wahtmeister, Friedrich EE

IV linnajaos (Pärnu mnt, Sibulaküla, Uus-Maailm, Veerenni, Tondi, valijaid 417, osales 191):

  • 1. Bergmann, Jaan EE
  • 2. Ewer, Karl EE
  • 3. Freimann, Otto PP
  • 4. Jürgens, Johan Leopold PP
  • 5. Kirnmann, August PP
  • 6. Kann, Nikolai EE
  • 7. Kuusik, Timoteus EE
  • 8. Moormann, Kristjan PP
  • 9. Orras, Jüri EE
  • 10. Pinkowsky, Willem EE
  • 11. Potapov, Vladimir VE, EE
  • 12. Reintamm, Otto EE
  • 13. Serdjuk, Vassili VE, EE
  • 14. Trakmann, Friedrich PP

V linnajaos (Paldiski mnt, Toompea, Kelmiküla, Kassisaba, Tõnismäe, Lilleküla, valijaid 489, osales 260):

  • 1. Lilienthal, Jakob Eduard EE
  • 2. Weinberg, Ewald EE
  • 3. Uusen, Arthur EE
  • 4. Tiik, Christofor EE
  • 5. Uesson, Anton EE
  • 6. Peterson, Ernst EE
  • 7. Aben, Jakob EE
  • 8. Hanstein, Willem EE
  • 9. Annusson, Jüri EE
  • 10. Linzbach, Madis EE
  • 11. Preismann, Juhan EE
  • 12. Karu (Karro), Jakob EE
  • 13. Buldas, Aleksander EE
  • 14. Andrejew-Gorbatschev, Vassili VE, EE
  • 15. Krjukov, Aleksei VE, EE
  • 16. Wassiljew, Peter

VI linnajaos (vanalinna alllinn, peamiselt sakslased, valijaid 443, osales 116):

  • 1. Auster, Viktor
  • 2. Benecke, Otto
  • 3. Bätge, Eduard
  • 4. Wahl, Edgar von
  • 5. Tannebaum, Ilmar
  • 6. Hirsch, Martin
  • 7. Kopf, Theodor (või Josep)
  • 8. Koch, Arthur
  • 9. Koch, Harry
  • 10. Mickwitz, Christoph
  • 11. Oldekopp, Woldemar
  • 12. Riesenkampf, Nikolai
  • 13. Falkenberg, Friedrich
  • 14. Schulmann, Robert von
  • 15. Jürgens, Aleksander Eduard

Märgiks ära, et tegemist oli esimese ja viimase volikoguga, kuhu kuulus hilisem admiral Johan Pitka.

dea.nlib.ee

Igatahes eestlastel oli selge enamus, aga samas oli selge, et varandustsensus jättis praktiliselt kogu tööliskonna sel ajal veel Pritsimaja suletud uste taha. Volikogu jätkas tööd nagu tavaliselt, ka pärast seda, kui 2. (ukj 15.) märtsil 1917 lõpus kogu riigivõim Venemaal kokku varises ja ajutise valitsuse vastu välja vahetati.

Linnapea Poskast sai üleöö Eestimaa kuberner, linnavalitsust jäi kuni augustini juhtima Gavriil Beljagin, samas kui tööliste ja soldatite esindajad lõid Tallinnas oma nõukogu, mis hakkas topeltvõimu kehtestama. Linnavolikogu otsustas ka delegeerida oma 12 liiget Tallinna tööliste ja sõjaväe saadikute nõukokku, kus neid küll vastu ei võetud.

Tekkinud oli terav konflikt Eesti rahvuslike jõudude ja peamiselt venekeelse soldatite ja tööliste võimu vahel, mis ei lahenenud ka 6. augustil 1917, kui nüüd juba demokraatlikel ja vabadel valimistel linnale uus volikogu valiti.

Uus volikogu

Nüüd valiti Tallinna volikokku juba 101 liiget, kusjuures vabadel valimistel, kus said osaleda kõik täisealised kodanikud, sh ka naised, osales 70 050 inimest. Neist enam kui 21 000 valis enamlaste-sotsiaaldemokraatide ehk nn Kiire-meeste poolt. Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) said enam kui 15 000, kujunev Eesti demokraatlik blokk aga ligemale 13 000 häält.

Varasem nn Kuybergi seltskond osales Rahvavabaduse erakonna nime all, aga Kuyberg kadus poliitikast üldse. Rahvusvähemused said laialdase esinduse, vasakpoolne enamus võimaldas aga eestimeelsest opositsioonist üsna kindlalt üle sõita. Tähele tasub panna, et paljud vene nimedega isikud, eriti esseeride, osalt ka enamlaste ridades olid vaid ajutiselt Eestis viibinud sõjaväelased, kes Tallinna linnavõimu tegevuses osaleda isegi ei kavatsenud.

dea.nlib.ee

1. WENEMAA SOTSIALDEMOKRATLISE TÖÖLISTEPARTEI TALLINNA KOMITEE (21563h 30,9% 31 kohta/100 kandidaati)

  • 1. Pöögelmann, Hans Gustavi P 41a
  • 2. Anvelt, Jaan Jaani P 33a
  • 3. Rabtšinski, Ivan Vassili P 38a
  • 4. Vöölmann, Voldemar Juhani P 29a
  • 5. Janson, Nikolai Mihkli P 34a
  • 6. Ikmelt, Jaan Jaani P 31a
  • 7. Suuder, Hendrik Jaani P 34a
  • 8. Kuzmin, Ivan Jefimi P 35a
  • 9. Rossfelt, Julius Jüri P 41a
  • 10. Mõtlik, Karl Karli P 31a
  • 11. Tšoderain, Jan Jakovi P 24a
  • 12. Sihver, Jaan Hansu P 38a
  • 13. Topp, Gustav Jüri P 28a
  • 14. Rästas, Otto Jüri P 27a
  • 15. Heintuk, Johannes Jaani P
  • 16. Vakmann, Rudolf Juhani P 23a
  • 17. Münther, Otto Henriku P 50a
  • 18. Bökler, Eduard Mardi P 25a
  • 19. Hasan (hiljem Andrejeva), Dora Moissei T 23a
  • 20. Tretter, Jelizaveta Jakobi T 33a
  • 21. Ilga (-Einmann), Eleonore Aleksandri T 28a
  • 22. Nael, Johannes Kristjani P 28a
  • 23. Silberg. Aleksander Jüri P 33a
  • 24. Viikmann, Mikkel Mikkeli P 30a
  • 25. Petroff, Aleksander Mardi P 32a
  • 26. Likemets, Martin Mardi P 29a
  • 27. Sokolov, Grigori Stepani P 35a
  • 28. Käspert, Johannes Jüri P 31a
  • 29. Tiideberg, Ivan Samsoni P 32a
  • 30. Tiivas (-Liister), Alma Jaani T 23a
  • 31. Lilienbach, Juhan Jüri P 46a

11. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄRIDE PARTEI NIMEKIRI (ESSEERID) (15226h 21,8% 22/101)

  • 1. Freiberg (hiljem Kurmiste), Karl-Oskar Hansu P 25a
  • 2. Reimann, Hugo Gustavi P 27a
  • 3. Dobrohotov, Anatoli Ivani P 29a
  • 4. Ümarik, Jaak Juhani P 28a
  • 5. Kulmann, Karl Gustavi P 26a
  • 6. Vassitš, Nikolai Nikolai P 33a
  • 7. Tidosaar, Vladimir Mihkli P 32a
  • 8. Rabinovitš, Nadežda Dimitri T 34a
  • 9. Wallner, Eduard Jaani P 30a
  • 10. Hišnjakov, Mihhail Ilja P 27a
  • 11. Rennebaum, Artur Gustavi P 25a
  • 12. Hlebnikov, Jakob Vassili P 34a
  • 13. Dergalin, Nikolai Sergei P 31a
  • 14. Pawian, Georg Jaani P 30a
  • 15. Allik, Juhan Jakobi P 32a
  • 16. Sergejev, Aleksandr Pjotri P 22a
  • 17. Senno, Julius Reinu P 29a
  • 18. Ollis, Jaan … P 35a
  • 19. Arlett, Sigismund Josepi P 45a
  • 20. Florov, Florenti Jaani P 39a
  • 21. Abram, August Hansu P 26a
  • 22. Vaht, Georg Peetri P 39a

14. KORTERIÜÜRNIKKUDE-SELTSI “ÜÜRNIKU”, EESTI TÖÖERAKONNA (RAD.-SOTS.), TALLINNA EESTI SÕJAWÄELISTE NÕUKOGU, TALLINNA LINNATEENIJATE SELTSI JA EESTI NAISSELTSI RÜHMA ÜHINE BLOKK (12587h 18% 18/101)

  • 1. Tamm, Aleksander, Theodori e Fritzi P 50a
  • 2. Vilms, Jüri Reinu P 28a
  • 3. Päts, Konstantin Jakobi P 43a
  • 4. Uibopuu, August Jaani P 30a
  • 5. Reinok, Villem Willemi P 35a
  • 6. Päts (Veiler), Johanna Danieli T 26a
  • 7. Wirma, Karl-Johannes Hansu P 38a
  • 8. Konik, Konstantin Peetri P 43a
  • 9. Rabison (Rabbisoon, 1935: Paalna), Jaan Jaani P 39a
  • 10. Lehtman, Johannes Johani P 30a
  • 11. Kask, Aleksander Hendriku P 31a
  • 12. Paabo, Ruudolph Jakobi P 28a
  • 13. Mahlstein, Lidia Danieli T 28a
  • 14. Jürgens, Arnold Hansu P 24a
  • 15. Pormann (Borman), Aleksander Jakobi P 45a
  • 16. Kullerkupp, Harry Hansu P 28a
  • 17. Strandmann, Otto August, Hansu P 40a
  • 18. Dewis, Artur Peetri P 31a

7. EESTIMAA SOTSIALDEMOKRATLISE ÜHENDUSE, WENEMAA SOTSIALDEMOKRATLISE TÖÖLISTEPARTEI WÄHEMLASTE GRUPE JA LÄTIMAA SOTSIALDEMOKRATLISE PARTEI WÄHEMLASTE GRUPE NIMEKIRI (8268h 11,8% 12/101)

  • 1. Martna, Mihkel Jüri P
  • 2. Wilde, Eduard Jüri P
  • 3. Oinas, Aleksander Tõnise P
  • 4. Luts, Karl Jakobi P
  • 5. Rei, August Mihkli P
  • 6. Köstner, Nikolai Jaani P
  • 7. Spiro, Mihhail Semjoni P
  • 8. Osko, Aleksander Aleksandri P
  • 9. Sternbeck, Otto Jüri P
  • 10. Kljatško, Kalman Iisaki P
  • 11. Wäli, Artur Peetri P
  • 12. Ostra-Anvelt, Alma Markuse T

3. EESTI DEMOKRATLINE WALIJATE RINGKOND (MAJAOMANIKKUDE SELTS) (4453h 6,4% 6/84)

  • 1. Masing, Jaan Jakobi P 42a
  • 2. Birk, Ado Ado P 33a
  • 3. Bauer, Heinrich Friedrichi P 43a
  • 4. Luiga, Georg-Eduard Georgi P 50a
  • 5. Teemant, Jaan Ado P 44a
  • 6. Kesküll, Johannes Eduard Antoni P 45a

8. SAKSLASTE NIMEKIRI (3181h 4,5% 5/20)

  • 1. Benecke, Otto Theodori P
  • 2. Koch, Harry Georgi P
  • 3. Oldekop, Woldemar Mihhaili P
  • 4. Johanson, Artur Eduardi P
  • 5. Hippius, Olga Leontine Eduardi T

6. Tallinna WENE ORGANISATSIOONIDE ÜHINE NIMEKIRI (WENE RAHWUSLASED (1980h 2,8% 3 /20)

  • 1. Potapov, Vladimir Ivani P
  • 2. Antonov, Fjodor Antoni P
  • 3. Rossinevitš, Semeon Pjotri P

2. Tallinna POOLAKATE NIMEKIRI (764h 1,1% 1/6)

  • 1. Jankowski, Maryan Karli P

10. JUUTIDE NIMEKIRI (448h 0,6% 1/3)

  • 1. Lewinovitsch, Viktor Schai p 35a

15. RAHWAWABADUSE ERAKOND (“KADETID”) (481h 0,7% 1/66)

  • 1. Jürgens, Johann Leopold, Otto P

12. LÄTI-LEEDU-LETGALLI BLOKI NIMEKIRI (334h 0,5% 1/7)

  • 1. Kalnins, Karl Jaani p 40a

5. REVELI TÖÖ-RAHVA-SOTSIALISTLIK PARTEI (esinumber Vassili Serdjuk, 258h 0,4% 0/21)
4. VENEMAA NAISÕIGUSLUSE LIIGA REVELI OSAKOND (esinumber Anna Tellmann (Mälk), 205h 0,3% 0/25)
13. TALLINNA DEMOKRATLINE PARTEITA RÜHM = ERAPOOLETUTE DEMOKRATIDE RÜHM (esinumber Leopold Saar-Keerd, 78h 0,1% 0/16)

Linnavolikogu juhatajaks valiti Jaan Anvelt, linnavalitsusse aga viis enamlast (Vöölmann, Janson, Rabtšinski, Mägi, Sokolov), kaks esseeri (Kulmann ja Hlebnikov), üks vähemlane (Mihkel Martna) ja üks tööerakondlane (Aleksander Pallas). See linnavalitsus valis endi seast linnapeaks Vöölmanni.

Tähele tasub panna, et kuna enamlastel oli võim ka linnavalitsuses, ei peetud 1917. aasta novembris vajalikuks isegi seda volikogu laiali ajada, samas kui maanõukogu sunniti põranda alla minema. Ka 24. veebruaril 1918 jõuti veel koosolek maha pidada, mille järel linnapea Vöölmann jõudis laevale ja sealtkaudu Soome põgeneda. Anveltit polnud volikogus nähtud juba novembrist peale. Muide, nii Vöölmann kui Anvelt tapeti ligi 20 aastat hiljem Stalini Suures Terroris Venemaal.

Saksa okupatsiooni ajal veebruarist novembrini 1918 muidugi linnavolikogu koos käia ei saanud, oberbürgermeistriks oli sel ajal Erhard Arnold Julius Dehio, 2. linnapeaks Aleksander Riesenkampff.

Saksa okupatsiooni järel õnnestus volikogul kokku astuda 12. novembril 1918, kui enamik enamlastest ja esseeridest olid Eesti hüljanud, Tallinnas oli vaid kaks linnavalitsuse liiget, tööerakondlane Pallas ja esseer Vaht ning 30 linnavolinikku.

Aleksander Pallas pidi täitma ajutiselt linnapea ülesandeid, volikogu juhatajaks valiti sots Nikolai Köstner, tema asetäitjaks tööerakondlane Rudolf Paabo. Ajutisse linnavalitsusse said tööerakondlased Anton Uesson, Jüri Annusson, majaomanik Jaan Pullisaar, sots Hans Martna ja esseer Martin Bleimann. Sellise juhtkonnaga asuti juba iseseisva riigi pealinna üles ehitama.

25. novembril 1918 valiti linnapeaks sots Aleksander Hellat, häältega 28 poolt ja 7 vastu, palju rohkem linnavolinikke Tallinnas ei olnudki. Enamlased hakkasid ehitama juba teisel pool Vabadussõja rindejoont oma Eesti Töörahva Kommuuni.