1921. aasta 26.-27. veebruaril valitud uus linnavolikogu nägi pendlilööki tagasi 1917. aasta suunas, kuna nüüd, pärast 1919. aasta boikotti, tulid kommunistid avalikult oma nimekirjaga valimistele ja said peaaegu sama suure võidu, kui enamlaste nimekiri neli aastat varem. Paraku tuli nende suurvõit nimelt teiste vasakparteide arvel ja kokkuvõttes vasakpoolsuse mõju isegi vähenes.

1920. aastast oli Eestil kehtimas juba valmis kujul põhiseadus, mis tegi Eestist toona ühe demokraatlikuima riigi maailmas (kuigi kommunistlik kihutustegevus oli karistatav).

Ja kuigi kommunistide nimekirja esitamist takistada ei saanudki, algas just Tallinna linnast pihta lõplik puhastustöö, mis lõppes ridamisi poliitiliste kohtuprotsessidega ja sadade kommunistide vangistamisega pikemaks ajaks alates 1921. aastast.

  • Oli selge, et ühe poliitilise jõu vägivaldset likvideerimist tänapäeva mõistes demokraatiaga seostada on võimatu, aga samas nõudis ka see jõud üsnagi vägivaldses vormis Eesti iseseisvuse likvideerimist. Õhutasid neid aga tagant liidrid, kes ise juba mitu aastat Venemaal viibinud ja sisulise kontakti Eestiga kaotanud. Tallinn oli väheseid kohti Eestis, kus see konflikt 1921. aastal edasi kestis.

Niisiis ka seekord valiti 101-liikmeline linnavolikogu, kuid valijate aktiivsus oli sisuliselt kahekordistunud, 1919. aasta 25 000 valija järel tuli nüüd hääletuskastide juurde 48 000 kodanikku. Osales 13 nimekirja, kellest 11 said ka esinduse volikogus.

Kommunistid said 28 kohta, lisaks nendele olid suurvõitjaiks linnapea Anton Uessoni juhitav Tööerakond (varasema 12 asemel nüüd 18 kohta), Kristlik Rahvaerakond (kaheksa asemel nüüd kümme kohta) ja üürnikud (nelja asemel üheksa kohta). Sakslased tulid suuruselt kolmandaks jõuks, kuid kaotasid kohti, nagu ka majaomanikud ja Rahvaerakond. Sotsiaaldemokraate ja iseseisvaid sotsialiste (endiseid esseere) tabas aga täielik häving (vastavalt 23 asemel vaid neli ja 15 asemel neli kohta). Nende hääled olid kõik kommunistidele läinud.

dea.nlib.ee

10. KOMMUNISTLISTE TÖÖLISTE NIMEKIRI (12684h, 26,3%, 28 kohta/66 kandidaati):

  • 1. Wanja, Johannes 1922 Vangi, Venemaale,
  • 2. Raudsepp, Paul 1921 Vahistatud †1922? Suri Ülekuulamisel?
  • 3. Sommerling, Arnold 1922 Vangi, Venemaale, 1924 hukkus riigipöördekatsel
  • 4. Kalm, Mihkel
  • 5. Samra, Johannes
  • 6. Kurgema, Jaan
  • 7. Rooberg, Jüri 1922 Mõisteti Õigeks
  • 8. Liivas, Jüri 1922 Vangi
  • 9. Trumann, Jaan 1921 Vahistatud, 1922 Vangi
  • 10. Ambos, Eduard 1922 Vangi, Venemaale
  • 11. Sandström, Eduard
  • 12. Sahk, Julius
  • 13. Mets, Tõnis
  • 14. Andrejev, Sergei 1921 Vahistatud, 1922 Vangi, Venemaale
  • 15. Kuusk, Karl 1922 Vangi
  • 16. Tantshindrek, Johan 1922 Vangi
  • 17. Ellis, Karl 1922 mõisteti õigeks
  • 18. Wään, Johannes 1922 mõisteti õigeks
  • 19. Järv, Paula 1921 Vahistatud, 1922 Vangi
  • 20. Promis, Johannes
  • 21. Leeto, Jaan
  • 22. Tammik, Karl 1922 Vangi
  • 23. Leewaldt, Adolf 1922 Vangi
  • 24. Simson, Peeter 1922 Vangi
  • 25. Schmidt, Elfride 1922 mõisteti õigeks
  • 26. Kumm, Tõnis 1922 Vangi
  • 27. Hannus, Johanna 1922 mõisteti õigeks
  • 60. Saum, Gustav 1922 Vangi

3. EESTI TÖÖERAKOND (8505h, 17,6%, 18/60):

  • 1. Uesson, Anton (Linnapea)
  • 2. Paabo, Ruudolph (Volik juhataja)
  • 3. Annusson, Jüri
  • 4. Weidermann, Aleksander
  • 5. Drewerk, Aleksander
  • 6. Piip, Ants
  • 7. Tomp, Jaan
  • 8. Kalbus, Tõnis
  • 9. Öpik, Paul
  • 10. Loik, Tõnu
  • 11. Pedusaar, Paul
  • 12. Martens, Jaan
  • 13. Kiesel, Otto
  • 14. Käärik, Theodor
  • 15. Lukk, Aleksander
  • 16. Tellmann, Anna
  • 17. Talts, Nikolai
  • 18. Kross, Jaan

13. SAKSA-BALTI ERAKOND (4948h, 10,2%, 11/33):

  • 1. Koch, Harry
  • 2. Kress, Gerhard
  • 3. Siebert, Ernst
  • 4. Obst, Werner
  • 5. Jürgens, Aleksander-Eduard
  • 6. De Wries, Axel
  • 7. Haller, Otto
  • 8. Wilde, Eugen
  • 9. Stackelberg, Ernst
  • 25. Hippius, Leontine
  • 28. Luther, Martin
  • 10. Lukaschewitsch, Egon
  • 19. Wulff, Erich

6. KRISTLIK RAHVAERAKOND (4719h, 9,8%, 10/32):

  • 1. Kann, Nikolai
  • 2. Perna, Artur
  • 3. Raudkepp, Leopold
  • 4. Paimal, Eduard
  • 5. Erma, Karl
  • 6. Clanmann, Johann
  • 7. Hüüs, Artur
  • 8. Reintam, Johan
  • 21. Kubu, Hans
  • 23. Sommer, Artur

9. ÜÜRNIKKUDE SELTS “ÜÜRNIK” (4395h, 9,1%, 9/47):

  • 1. Fridolin, Eugen
  • 2. Lehtmets, Konstantin
  • 3. Kullerkupp, Harry
  • 4. Sepp, Paul
  • 5. Krents, Mihail
  • 6. Torupill, Hilda
  • 7. Pormann, Aleksander
  • 8. Depmann, Juhan
  • 9. Leps, Juhan

1. TALLINNA MAJAOMANIKKUDE NIMEKIRI (4320h, 8,9%, 9/45)

  • 1. Masing, Jaan 46a
  • 2. Lender, Voldemar
  • 3. Lüüs, Karl
  • 4. Maurer, Alfred
  • 5. Mürk, Johannes
  • 6. Gutmann, Robert
  • 7. Kesküll, Johannes Eduard
  • 8. Saat, Hans
  • 9. Niggol, Otto †1922

7. EESTI RAHVAERAKOND (2680h, 5,5%, 6/77):

  • 1. Birk, Aadu
  • 2. Keisermann, August
  • 3. Westholm, Jakob
  • 4. Bürger, Aleksander
  • 5. Lepa, Johann
  • 42. Oras, Jüri

Rahvaerakonna ränk langus on seostatav Jaan Poska kadumisega (suri 1920)

2. EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIK TÖÖLISTE PARTEI (2101h, 4,3%, 4/42):

  • 1. Martna, Mihkel
  • 2. Wirma, Karl
  • 3. Pikkov, Johannes
  • 4. Püümann, Mait

11. EESTI ISESEISEV SOTSIALISTLIK TÖÖLISTE PARTEI (1913h, 3,9%, 4/45):

  • 1. Jonas, Erich
  • 2. Norrak, Hermann
  • 3. Abramson, Paul
  • 4. Hamburg, Hans

4. EESTI WABARIIGI WIGASTATUD SÕJAMEESTE ÜHISUS (576h, 1/29):

  • 1. Waarmann, Mihkel

5. TALLINNA EESTI KAUPMEESTE SELTS (504h, 1 /21)

  • 1. Sõerde, Mait

8. TALLINNA LINNA JUUDI GRUPP (esinumber Kalman Kljatško, 392h, 0/3)

12. WENE WÄHEMUSRAHWUSE RÜHM (esinumber Georgi Tšupilin, 325h, 0/6)

Vasakpoolsetel kolme partei peale kokku vaid 36 kohta, paremparteidel 37, kaalukeeleks jäi Tööerakond ja see partei võttis ka olukorrast maksimumi, kui Rudolf Paabo jätkas volikogu juhataja ja Anton Uesson jätkas linnapeana.

  • "Kommunistid läksid walimistele selle lubadusega, et ainult siis linnawalitsemisest osa wõtawad, kui neil absoluutne enamus wolikogus on. Wastasel korral teewad aga raekoja saali eelpostiks wõitluses kodanluse "werekoerte" wastu," kirjutas toona Päewaleht, kui igasugused läbirääkimised kommunistidega mõttetuks olid osutunud.
Riigiarhiiv

Tööerakond oli heades suhetes üürnikega, samas kui muud paremparteid olid sundseisus. 16. märtsil 1921 esitati volikogu esimehe kohale kommunistide poolt Mihkel Kalm, Tööerakonnast Rudolf Paabo, kes said poolthääli vastavalt 39 ja 66. Paabo jätkas volikogu juhina. Samasuguse häältesuhtega 39:57 lükati Kalmu kandidatuur tagasi ka asejuhataja kohale, esimeseks asejuhatajaks sai algselt majaomanik Maurer, teist ei suudetudki kohe valida.

Nädal hiljem kordus sama farss volikogu juhataja teise abi valimisel, kui kandidaatideks esitati jälle kommunist Kalm ja üürnik Kullerkupp ja mõlemad jälle maha hääletati.

6. aprillil 1921 saadi lõpuks ka kohad volikogu juhatuses täidetud, kui majaomanik Masing (Maureri asemel) ning üürnik Kullerkupp ametisse valiti ja Kalm uuesti lüüa sai.

Linnapeaks valiti seekord Anton Uesson 56 häälega 35 vastu, linnavalitsusse valiti tööerakondlane Veidermann, kristlane Perna, üürnik Lehtmets, majaomanik Saat, kuid sakslaste Antropoff kukkus esialgu läbi. Kaks nädalat hiljem küll valiti ära. Seega vasakpoolsed kadusid linnajuhtimiselt.

Kommunistid olid sel ajal pidevalt pildis nii riigikogus kui kohalikes volikogudes pideva kihutuse, streigiüleskutsete ja vihakõnega, samas kui võimud hakkasid ridamisi vahistamisi ja poliitilisi kohtuprotsesse korraldama. Algas see Paul Raudsepa (alias Jüri Kena) vangistamisega aprillis 1921. Nn 115 protsess (1922) oli aga suurim, mis selle volikogu ajal ette võeti, süüdi mõisteti siis 51 kommunisti. Eespool on ka näha, millal Tallinna volikogu kommuniste vangi pandi, nende kohale tulid küll kohe asendusliikmed.

Märgiks ära ka selle, et 1920. aastatel osales valimistel kaks Jaan Tompi, üks kommunistide, teine tööerakondlaste ridades. Kommunist Tomp mõisteti 1924. aastal surma. Aga see on juba järgmiste valimiste lugu.