Oli selge, et eelmistel valimistel enam kui kolmandiku häältest ja kohtadest võtnud Töörahva Ühise Väerinna hääled pidid kuskile üle kolima. Sotsid saidki oluliselt hääli juurde, kuid seekord nihkus pendel tugevalt tsentrisse, kui linnas juba 1919. aastast alates valitsev Tööerakond lõpuks suurimaks parteiks linnavolikogus tõusis. Revolutsioon linnas oli lõpuks lõppenud.

Rahvaerakond üritas pikka langustrendi peatada sellega, et tõi Jaan Tõnissoni Tartust üle kandideerima, kuid ilmnes, et Tallinnas teda ei tuntagi. Ekspeaminister jäi linnavolikogu ukse taha. Segadust süvendas see, et partei pani üles kaks eraldi nimekirja.

Kommunistide nimekirjade tühistamine eelmises volikogus oli andnud aga ka ettekäände vähendada volikogu koosseisu 101-lt 86 peale. Valijaid osales peaaegu sama palju kui kolm aastat varem.

Raekoda 1920. aastatel. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
.muis.ee

Muide seekord sai valija ka näidata oma isikulisi eelistusi kandidaatide nimekirjades, tööerakondlane Tallmeister sai 1017 allakriipsutust, järgmised jäid alla kahesaja (J. Tukki 192 ja A. Ostra-Oinas 187) . Theodor Tallmeister oli populaarne, kuigi isepäine Pühavaimu koguduse õpetaja. 1917. aastal oli ta kuulunud ka Riia linnavolikokku, 1919 olnud konsul Lätis ja Eestis kuulus ta nelja riigikogu koosseisu.

TALLINNA LINNAVOLIKOGU, valitud 15.-16.01. 1927 (86)
Osales 50 373 valijat

2. EESTI TÖÖERAKOND (9698h, 17)
1. Strandman, Otto
2. Anderkopp, Ado
3. Uesson, Anton / Linnapea
4. Paabo, Ruudolph / Volik Juhat
5. Weiderman, Aleksander
6. Tallmeister, Theodor
7. Tomp, Jaan
8. Loik, Tõnu
9. Martens, Jaan
10. Kiesel, Otto
11. Kiiman, Oskar
12. Peterson, Ferdinand
13. Käärik, Theodor
14. Kross, Jaan
15. Grünberg , Elmar
16. Susi, Arnold
17. Rawaraja, Arnold

4. EESTI SOTSIALISTLIK TÖÖLISTE PARTEI (8658h, 15)
1. Püümann, Mait
2. Tulp, Aleksander
3. Wirma, Karl
4. Sawing, Reinhold
5. Ostra-Oinas, Alma
6. Piiskar, Jaan
7. Rukki, Joosep
8. Pikkow, Johannes
9. Sirro, August
10. Hiob, Johannes
11. Janson, Aleksei
12. Lepenid, Julius
13. Nornberg, Martin
14. Eilmann, Bernhard
15. Rummo, Jaan

12. TALLINNA TÖÖLISTE NIMEKIRI (5590h, 10)
1. Grimpel, Arnold 1928 põgenes Venemaale
2. Past, Albert
3. Metsamart, Eduard
4. Luik, August
5. Mosel, Anna
6. Wäljataga, Johannes
7. Tähwe, August
8. Hunt, Johannes
9. Hanson, Karl
10. Ottokar, Ida

3. TALLINNA MAJAOMANIKKUDE NIMEKIRI (5518h, 9)
1. Masing, Jaan
2. Mürk, Johannes
3. Jürgens, Johannes-Leopold
4. Haarmann, Joonas
5. Anton, Julius
6. Abram, August
7. Trakmann, Friedrich
8. Kadak, Ferdinand
9. Andruson, Woldemar

6. KRISTLIK RAHVAERAKOND (4398h, 7)
1. Bauer, Heinrich †1927
2. Kapp, Alexander
3. Nirk, Alfred
4. Kubu, Hans
5. Paimel, Eduard
6. Kubo, Adolf
7. Reintam, Juhan

7. SAKSA-BALTI NIMEKIRI (3991h, 7)
1. Nottbeck, Hermann
2. Kress, Gerhard
3. De Wries, Franz
4. Wilde, Eugen
5. Winter, Axel
6. Hippius, Leontine
7. Jacobson, Leopold

11. EESTI TÖÖLISTE PARTEI (3331h, 6)
1. Tulper, Gustav
2. Martinson, Hans
3. Sprenk, August
4. Maurer, Theodor
5. Selge, Ernst
6. Pesur, Eduard

13. KEHVEMATE ÜÜRNIKKUDE NIMEKIRI (2226h, 4)
1. Kiimann, Karl
2. Bormeister, Mart
3. Astrem, Robert
4. Pormann (1938: Paikre), Aleksander

14. KODANLISE KOONDUSE NIMEKIRI (1877h, 3)
1. Kann, Nikolai
2. Reinthal, Johannes
3. Tamm, Johann

8. ja 15. EESTI RAHVAERAKOND (1746h, 2+1)
1. Maddison, Ottomar
2. Eliaser, Rein
1. Kesker, Willem

9. “ÜÜRNIK” (1434h, 2)
1. Kullerkupp, Harry
2. Lehtmets, Konstantin

1. WENE RAHWUSLINE NIMEKIRI (771h, 1)
1. Jegorov, Aleksei

10. LIITUNUD SELTSIDE MAJANDUSLINE RÜHM (580h, 1)
1. Margens, Hans

5. TALLINNA JUUDI KOGUDUS (555h, 1)
1. Klompus, Maks

Vasak tiib oli oluliselt nõrgenenud, ja nn grimpelsotsid, tööliste partei ja kehvemad üürnikud pidid leppima sellega, et nende käredaid arvamusi lihtsalt ei kuulata. Tööerakondlased olid ikka nendeks, kes sobisid nii paremale kui vasakule tiivale. 16. veebruaril 1927 valiti Raekojas jälle volikogu esimeheks Rudolf Paabo ja linnapeaks Anton Uesson, kuid juhataja abide kohtade üle käis teiste fraktsioonide (ennekõike majaomanike ja sotside) terav kisma.

Linnavalitsusse sai esimest korda naine, kui sots Alma Ostra-Oinas ametisse valiti, lisaks linnavalitsusse saanud parteikaaslasele Virmale, tööerakonna Veidermannile, majaomanike Jürgensile, kristlaste Paimalile ja sakslaste Leo Wilckenile. Sakslased said oma mehe jälle linnavalitsusse (küll venelase ja juudi toetusel).

Alma Ostra-Anvelt-Oinas
Wikimedia commons

Nädal hiljem üritati volikogu juhatajale abisid leida, kuid erakondade vahelist kokkulepet ei olnud, ka kandidaate üles ei seatud. Lisaks oli sel ajal Toompeal valitsuskriis lahti läinud. 16. märtsil 1927 valiti volikogu esimehe abiks paremalt tiivalt Nikolai Kann, vasaku tiiva kandidaat Grimpel hääletati aga maha.

"Grimpeliaad" Eesti poliitikas (ta oli ka 1926. aastal valitud Riigikogu saadikuks) tipnes 1928. aastal, kui ta nõukogude Venemaale põgenes. Eesti kohtud lahkasid aga 1928. aastal detailselt, kuidas nn grimpelsotsid olid püüdnud ametiühingute kesknõukogu üle võtta.

Kuid selleks ajaks, mil pikki aastaid Eestis vangistuses istunud kommunistid 1938. aasta amnestiaga vabaks said, oli enamik Venemaa eestlastest kommuniste, sh ka Grimpel, juba Stalini terrorikampaanias maha lastud.