1934. aasta alguses oli jõustumas uus põhiseadus, mille koostajaiks peamiselt just Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed ehk nn vapsid. Peaminister Jaan Tõnisson oli selle liidu küll 11. augustil 1933 laiali saatnud, aga teatavasti sisepoliitiline kriis kestis edasi.

Ja uus volikogu Tallinna linnale valiti just sellel üleminekuajal, mil uus põhiseadus oli jõustumas (24. jaanuaril) aga Konstantin Päts veel oma riigipööret (12. märtsil 1934) ei olnud teinud.

Kandidaate esitati seekord mitte nimekirjadena, vaid nn kolmikutena, mille poolt sai hääli anda ja mille tulemuste liitmisel selgus ka volikogu liikmete jaotus. Valimissedel koosnes kokku kaheksast tänases mõistes A3 mõõtu lehest, millele kõikide kolmikute nimed kirja pandud. Lisaks oli valijal võimalik sedeli viimases nurgas kirja panna hoopis kolm nime, keda väljaspool kolmikuid valida taheti. Ja just sel moel valiti "valgetest ruutudest" volikokku vapside aktiivsemaid tegelasi Artur Sirk.

dea.nlib.ee

Terve rida erakondi olid omavahel liitunud või ümber korraldatud, ehk vaid sotside ESTP püsis muutumatuna uues volikogus, kuigi selle kaks erinevat nimekirja kajastasid ka parteisisest konflikti.

Uus volikogu valiti 14.-15. jaanuaril 1934 ametlikult 87-liikmelisena, kuid kuna järgnenud riigipöörde tulemusel tühistas Konstantin Pätsi juhitud valitsus ka kõik vabadussõjalaste nimekirjad üle Eesti, jäi volikogu koguni 46 liikme võrra väiksemaks.

Vapsid olid nimelt võtmas absoluutset enamust Eesti pealinna volikogus 46 kohaga 87-st. Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonna juhina oleks Artur Sirgul olnud ilmne mandaat Tallinnas linnapeaks saada:

Artur Sirk kõnelemas Pärnus.

14. VABADUSSÕJALASTE RAHVALIIKUMINE (30 462h, 47%, 46), (nimekiri tühistati 1934)
"valgete ruutudega" Sirk, Artur 1934 vangi, põgenes, †1937
1. Mähar, Rudolf
2. Kook, August 1935 tingimisi 8k vangi
3. Rõuk, Theodor 1935 mõisteti õigeks
4. Uhke, Reinhold
5. Mägi, August
6. Tois, Aleksander
7. Schwarz, August
8. Telg, Paul
9. Liideman, Georg
10. Jürisson, Karl
11. Seiman, Aleksander 1935 ting 1a vangi, 1936 20a vangi
12. Preismann, Hans
13. Allik, Alfred
14. Laane, Hans
15. Reite, Mart
16. Laufer, August
17. Kreek, Johannes
18. Dunkel, Gottfried
19. Kulm, Evald
20. Hellat, Lembit 1935 ting 8k vangi
21. Reinson, Eugen
22. Paramonov, Nikolai
23. Kapsi, Friedrich
24. Reinbach, Jaan
25. Daniel, Villem
26. Ruudi, Ferdinand
27. Viidik, Aleksander
28. Vaher, Villem
29. Tannebaum, Ilmar
30. Toffer, Heinrich
31. Hallik, Konstantin, 1936 2a vangi
32. Laane, Villem
33. Frank, Heinrich
34. Naeres, Aleksander
35. Jalakas, Karl
36. Uibokand, Aleksander
37. Rosenvalt, Theodor
38. Ilves, Ado
39. Luberg, Karl
40. Vahter, Johannes
41. Laamann, Roman
42. Luts, Alfred
43. Teppo, Friedrich
44. Kangur, Richard
45. Aller, Eduard

Ja pärast nende nimekirja tühistamist jäi volikogu seega 41-liikmeliseks:

2. ja 3. EESTI SOTSIALISTLIK TÖÖLISTE PARTEI (6836h, 10,7%, 9)
1. Rei, August
2. Johanson, Leopold
3. Ostra-Oinas, Alma
4. Ast, Karl
5. Karl, Virma
6. Piiskar, Jaan
7. Gustavson, August
1. Aleksander Jõeäär
2. Nigol Andresen

7. MAJAOMANIKE, MAJANDUSLISTE JA TEISTE KODANLISTE RINGKONDADE LIIT (5069h, 7,9%, 8)
1. Masing, Jaan
2. Mürk, Johannes
3. Pau, Edgar
4. Õunapuu, Johann
5. Kuuskmaa, Rudolf / Volik juhat, 1937 Lahkus
6. Kõrgesaar, Hans
7. Aamissepp, Mikk
8. Anton, Julius

9. RAHVUSLIK KESKRÜHM JA VÄLJASPOOLT ÜHINENUD MAJANDUS- JA KULTUURITEGELASED, VABAKUTSELISED NING PALGATEENIJAD (4995h, 7,7%, 7)
1. Uesson, Anton
2. Vestholm, Jakob
3. Kalbus, Tõnis
4. Moormann, Rudolf
5. Tallmeister, Theodor
6. Kraus/ Kore, Tiido
7. Paabo, Ruudolph

11. TALLINNA SAKSA VALIMISLIIT (3668h, 5,7%, 5)
1. Vilcken, Leo
2. Bremen, Siegfried
3. De Vries, Franz †1938
4. Hippius, Leontine
5. Steinberg, Karl

13. TALLINNA ÜÜRNIKKUDE SELTSI “ÜÜRNIK”, TÖÖLISTE JA KÕIGI KEHVIKUTE ÜHENDUS (3000h, 4,8%, 4)
1. Maikalo, Aleksander
2. Kaera, Aleksander
3. Sprenk, August
4. Johanson / Juhtsalu, Jaan

12. TALLINNA TÖÖLISED JA TÖÖTUD (1624h, 2,5%, 2)
1. Tamm, Rudolf
2. Kroos, Priidik / põgenes 1934 Venemaale

5. KRISTLASED JA KOGUDUSTE TEGEASED (1420h, 2,2%, 2)
1. Bidder, Roderich
2. Raudkepp, Leopold

15. VENE RAHVUSLINE LIIT EESTIS (1330h, 2)
1. Jegorov, Aleksei
2. Gorbatšev, Aleksei

10. TALLINNA JUUTKOND (869h, 1)
1. Mirvitz, Boris

6. LINNARENTNIKKUDE JA MAAHARIJATE, ALEVI MAJAOMANIKKUDE, VÄIKEKAUPMEESTE JA VABAKUTSELISTE VALIMISLIIT (704h, 1)
1. Hansar, Ernst

16. UUENDUSLIIT (esinumber Eduard Riismann, 591h, 0)

4. ISESEISVAD ÜHISKONNATEGELASED (esinumber Aleksander Veiderman, 485h, 0)

1. EESTI ISAMAALASTE ÜHING (esinumber Osvald Jakobson, 477h, 0)

8. PÕLLUMEESTE ÜHING JA POOLDAJAD “TÖÖLISELE TASUTA AIAMAAD” (esinumber Boris Parm, 283h, 0)

Uus volikogu oleks pidanud kokku astuma 28. veebruaril 1934, aga selleks ajaks polnud veel valimistulemusi kinnitatud. Siis aga tuli juba 12. märts, koos vapside juhtide vahistamisega ja teadetega, et nende valimistulemused linnades kustutatakse. Seega ka 21. märtsil jäi volikogu istung ära.

Ja kui lõpuks 25. aprillil volikogu 41 liiget kokku astusid, tuli neile juba külm teade valitsusest, et linnapead enam ei valita, vaid siseminister esitab riigipeale kinnitamiseks kindral Jaan Sootsi Tallinna uue linnapeana. Anton Uessonil lubati jätkata linnapea abina, linnavalitsusse nimetati Peeter Sisask, Johannes Teimann, Jakob Kents ja Georg Rebane. Majaomanikud, sotsid ja sakslased jäeti üldse välja (olgugi, et Tallinna Majaomanike Selts riigipööret avalikult toetas).

Kindralmajor Jaan Soots.
Wikimedia commons

Vähemalt sai volikogu omale juhte valida, kui sotside Rei sai hääletusel selgelt lüüa majaomanike esitatud Rudolf Kuuskmaalt. Kuuskmaa abiks valiti kunagine volikogu juhataja Rudolf Paabo. Kui aga Kuuskmaa üldse volikogust lahkus, sai 28. aprillil 1937 tema asemel volikogu juhiks jälle Paabo (oli selles ametis 1919-1930 ja 1937-1939).

Kuigi riigikogu oli juba 1934. aasta sügisel vaikivasse olekusse saadetud (sest selle volitused olid juba ammu lõppenud) ja 1935. aastal saadeti ka üleriigilised erakonnad laiali, õnnestus parteilistel fraktsioonidel Tallinna volikogus ometi tegevust jätkata, kuni 1939. aastal juba uut volikogu valima hakati. Konstantin Pätsil puudus kindel toetajaskond volikogus, kuid linnapea Soots, kes 1938. aastal veel ülemlinnapeaks nimetati, võis linna valitseda siiski üsna rahulikult.