Praktiliselt kogu Tallinna linnavolikogu sakslaste fraktsioon likvideerus oktoobriga 1939, kui nende valimisnimekirjas olnud isikud üksteise järel andsid teada, et nad Saksamaale sõidu tõttu linnavoliniku kohuseid vastu võtta ei saa. Neil oli küll volikogus vaid viis kohta, aga teatavasti oli volikogu niigi juba "amputeeritud olekus". 87-liikmelisest volikogust oli 1934. aastal 46 vapsi välja arvatud, mis jättis ka võimalusi juriidiliseks vaidluseks, kas volikogu üldse otsustusvõimeline on.

1939. aasta valimised ei toimunud enam erakondlike nimekirjade alusel, kuigi erakondlikud fraktsioonid sisuliselt siiski kohe välja kujunesid. Nüüd valiti 60 volinikku kaheksast erinevast valimisringkonnast, ja ikkagi demokraatlikul teel. Pätsi-meelseid jõude esindas nn Rahvuslik ühisrinne, kuid see sai vaid 19 kohta 60-st, võitis aga sisuliselt kõiki töölisi ja ka demokraatlikke jõude koondav ühisrinne DK 33 kohaga. Kolmandaks jõuks oli aga nn majandusrühm (8).

Uus valimiskord paraku tagas ka selle, et rahvusvähemuste esindus likvideerus volikogus üldse, olgugi, et sakslased olid veel valimissedelitel üles antud ja vähemalt üks staažikamaid volikogulasi Leontine Hippius jäi isegi Eestisse (mõrvati Kirovi vanglas jaanuaris 1942).

TALLINNA LINNAVOLIKOGU
VALITUD 15.-16.10. 1939 (60)

Valimas käis 32 049 inimest ehk vaid 33,3 protsenti.

Volikokku valitud, hääli

1. RINGKOND (8)
Metslang, Louis 32a (DK // TRR) 2423
Andresen, Nikolai 39a (DK // TÜÜ) 1535
Paavel, Vladimir 39a (OS // RÜR) 1483
Simon, Aleksander 62a (OS // RÜR) 1395
Kägu, Elmar 32a (DK // TRR) 1272
Konga, Leopold 39a (DK // TRR) 1258
Pääbo, Maks 33a (OS // RÜR) 1240
Volter, Helmut 45a (DK // TRR) 1174

2. RINGKOND (7)
Käärik, Theodor 49a (OS // RÜR) 1671
Naeres, Aleksander 54a (OS // RÜR) 1316
Saarna, Ilmar 34a (OS // RÜR) 1180
Jansen, Helmi 50a (DK // TÜÜ) 847
Wiederfeldt, Roman 40a (KMMK // MR) 816
Erit, Ado 62a (KMMK // MR) 810
Reinbach, Jaan 39a (KMMK // MR) 723

3. RINGKOND (8)
Kann, Nikolai 66a (OS // RÜR) 1804
Poska, Jaan 37a (OS // RÜR) 1725
Masing, Jaan 64a (KMMK // MR) 1333
Kiivet, Johannes 60a (OS // RÜR) 1330
Allik, Anton 46a (DK // TÜÜ) 1272
Jõulu, Richard 39a (DK // TÜÜ) 1185
Käsper, Richard 29a (DK // TRR) 1124
Perna, Artur 58a (DK // DKR // †28.04.40) 1089
asendusliige Mändvere, Aleksander 43a (KMMK // 29.4.40-) 976

4. RINGKOND (7)
Gustavson, August 44a (DK // TÜÜ) 1247
Teder, Valerian 34a (OS // RÜR) 1235
Liiva, Hans 31a (DK // TÜÜ) 1143
Kadakas, Erich 30a (DK // TÜÜ) 1101
Pruul, Johannes 38a (DK // TÜÜ) 1019
Hark, Kustas 34a (OS // RÜR) 964
Ottas, Oskar 53a (OS // RÜR) 943

5. RINGKOND (7)
Maikalo, Aleksander 49a (DK // TÜÜ) 1591
Õunapuu, Arnold 36a (DK // DKR) 1465
Isküll, Hermann 37a (DK // TRR) 1377
Kents, Jakob 56a (OS // RÜR) 1368
Piht, Artur 30a (DK // TÜÜ) 1215
Vender, Alfred 30a (DK // TRR) 1102
Kõrgesaar, Hans 32a (KMMK // MR) 1025

6. RINGKOND (8)
Jõeäär, Aleksander 48a (DK // TÜÜ) 2360
Erolaid, Arnold 32a (DK // TÜÜ) 1700
Alu, Artur-Aleksander 39a (DK // TÜÜ) 1695
Aulik, Ludvig-Bernard 41a (DK // DKR) 1557
Lesuke, Tõnu 36a (DK // TÜÜ) 1527
Tulp, Aleksander 56a (DK // TÜÜ) 1413
Õunapuu, Juhan 55a (KMMK // MR) 1185
Reintam, Juhan 69a (KMMK // MR) 1044

7. RINGKOND (7)
Riisna, Eduard 41a (OS // RÜR) 1522
Lehtmets, Herman 44a (DK // TÜÜ) 1393
Ostra-Oinas, Alma 53a (DK // TÜÜ) 1244
Koovits, Johannes 30a (DK // TÜÜ) 1202
Renning, Anatoli 33a (DK // TRR) 1116
Mikk, August 36a (Johannes? // DK // TRR) 944
Rästas, Alfred 35a (KMMK // MR) 938

8. RINGKOND (8)
Uesson, Anton 60a (OS // RÜR) 3225
Nurmiste, Enn 45a (OS // RÜR) 1750
Jürison, Karl 38a (OS // RÜR) 1629
Raamot, Mari 67a (DK // DKR) 1389
Vahtrik, Bruno 50a (DK // DKR) 1310
Tallmeister, Teodor-Aleksis 50a (DK // DKR) 1293
Jeets (Jööts), Alma 42a (OS // RÜR) 1165
Pärkma, Harry-Boris-Johann 32a (OS // RÜR) 1134

Kandidaatide nimekirjad ja nendest kujunenud fraktsioonid:
“Kaine majandusliku mõtteviisi kandjad” (KMMK) = Majandusrühm (MR) 8 kohta
“Organiseeritud seltskond ja kõik riiklikult mõtlevad kodanikud” (OS) = Rahvuslik ühisrinne (RÜR) 19 kohta
“Demokraatlikud kodanikud, üürnikud, töölised, haritlased ja ametnikud” (DK): = Tööliste ja üürnike ühtlusrühm (TÜÜ) 18 kohta; = Töötava rahva rühm / Tööliskoja kandidaadid (TRR) 9 kohta; = Demokraatlik Keskrühm (DKR) 6 kohta

6. detsembril 1939 kokku astunud volikogu alustas näilise üskmeelsusega, kõikide komisjonide koosseisus oli varem kokku lepitud, volikogu juhatajat aga ei valitudki, sest selles ülesandes tegutses abilinnapea kohalt juba 1938. aastal linnapeaks ülendatud Anton Uesson.

Kuid temast kõrgemal oli veel ülemlinnapea Jaan Soots, kes vahetati 11. detsembril 1939 välja Tartust üle toodud kindral Aleksander Tõnissoni vastu. Ka pärast nõukogude okupatsiooni algust jõudis kindral Tõnisson veel Päewalehele 26. juunil 1940 intervjuu anda, kinnitades, et kogu linnavalitsuse töö jätkub vana viisi, kuid võimupöörde järgne suurpuhastus jõudis temani juuli alguses.

Kindralmajor, ülemlinnapea Aleksander Tõnisson. Foto: Eesti Rahva Muuseum
muis.ee

Ülemlinnapea koht kaotati, Tõnisson lasti ametist lahti, detsembris 1940 ta vangistati ja lasti maha 30. juunil 1941 Patarei vanglas.

Demokraatlik omavalitsus Tallinnas likvideeriti 25. juulil 1940 välja antud peaminister Johannes Varese dekreediga, mis likvideeris kõik maa-, linna, linnaosa- ja vallavolikogud ja pani nende ülesanded täitevvõimu kaela. Nõmme linn kaotati 29. juulil ja liideti Tallinnaga, Tallinna linnavalitsust juhtima pandi aga kommunist Aleksander Kiidelmaa. Alanud oli üheparteiline diktatuur.

  • Linnapea (1919-1934 ja 1938-1940) Anton Uesson lasti teadaolevalt maha aprillis 1942 nõukogude vangilaagris.
  • Ülemlinnapea (1934-1939) Jaan Soots hukkus veebruaris 1942 nõukogude vangilaagris
  • Volikogu esimees (1919-1930 ja 1937-1939) Rudolf Paabo hukkus nõukogude vangilaagris mais 1942.
  • Volikogu esimees (1930-1934) August Rei pääses 1940. aastal põgenema Rootsi ja suri seal 1963. aastal.
  • Volikogu esimees (1934-1937) Rudolf Kuuskmaa on nähtavasti vangilaagrid üle elanud ja maetud 1955. aastal Tallinnas Pirita kalmistule.
  • Kui veel ajas kaugemale minna, pole olukord just ilusam:
  • Linnapea (1917-1918) Voldemar Vöölman, hilisem Kasahstani valitsusjuhi asetäitja ja Venemaa ehituskomitee esimees , hukati stalinliku suure terrori ajal 14. juunil 1937 langetatud otsuse alusel ühes 54 igast rahvusest “kaasosalisega”.
  • Linnavolikogu esimees (1917-1918), Eesti Töörahva Kommuuni kõrgeim juht (1918-1919) ja 1924. aasta riigipöördekatse käigus Tallinnas kaks politseinikku tapnud Jaan Anvelt lasti maha 11. detsembril 1937, samuti stalinliku suure terrori käigus.
  • Linnapea (1918-1919) Aleksander Hellat hukkus 1943. aastal nõukogude vangilaagris
  • Niisiis ajavahemikus 1917-1940 ametisse valitud Tallinna linna juhtidest on maetud sellesse linna vaid linnapea (1919) Gottlieb Jaan Ast Rahumäele ja volikogu esimees Kuuskmaa Piritale. (Tingimisi võib siin mainida ka linnapea kohusetäitjat (1918), Aleksander Pallast, kes maeti juba 1939 Siselinna õigeusu kalmistule.)
  • (1918. aastal Saksa okupatsioonivõimu esindanud bürgermeister Dehio ja oberbürgermeister Riesenkampff surid väljarännanutena Saksamaal)