Tõrva külje all asuva Helme kiriku täpset ehitusaega ei teata. Ajaloolased pakuvad kes 13. sajandit, kes hoopis 15. sajandit. Oma asukoha tõttu on Helme pea alati Eestit tabanud sõjamasina tallata olnud. Kui pole jagu saadud kivist Helme ordulossist, siis kaitsetut kirikut on alati rüüstatud, laastatud või koguni põletatud.

Arhitektuuriliselt kuulus Helme kirik Lõuna-Eesti kodakirikute rühma. Kirik oli väljast 41,3 meetrit pikk 19,6 meetrit lai, kirikutorn küündis 45,8 meetrini. Kirikus oli 800 istekohta ja see mahutas üle 2000 inimese. Viimane suurem remont tehti kirikus 1921. aastal, orelit remonditi aasta hiljem.

Helme kirikuhoonele sai saatuslikuks Teine maailmasõda. 1944. aasta 21. septembril tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas torni alustalasid ja kallutas selle viltu. Samal sügisel kukkus torn alla lõhkudes katust ja kiskudes maha seina. Täna seisavad varisemisohtlikud müürid endiselt veel püsti. Kirikuvare kõrval vanas pastoraadis asub aga kohalik koduloomuuseum.

Helme kirik ja pastoraat möödunud sajandi alguses.
Jaak Juske.

Kirikukülast mõned kilomeetrid eemal maantee ääres järskude nõlvadega mäe otsas kõrguvad teised varemed. Helme ordulinnus ehitati 14. sajandi esimeses pooles. Liivi sõjas jäi linnus imekombel puutumata, kuigi samas lähikonnas toimus 1560. aastal otsustav Härgmäe lahing, mida loetakse Liivi ordu lõpuks (ja vahel koguni keskaja lõpuks Vana-Liivimaal, sh Eestis).

Saatus soosis linnust ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1620. aastatel, mil mitmeid muid Lõuna-Eesti piirkondi vägagi laastati.

Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele Stanislaus ja Peter Nonhardile. 1624. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse koos ümber asuvate mõisatega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Nii lasid nad linnuse õhku ning taganesid. Vanast ordulossist on nüüd alles vaid mõned müürid.

Linnuse naabruses asuvad ohvriallikas ja põnevad Helme koopad, mida rahvas Põrguks kutsunud. Koobastes paljandub umbes kolme meetri ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana.

Helme koopad enne Teist maailmasõda.
Jaak Juske

Ordulinnusega piirneb Helme kaunis mõisapark. Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati 1770. aastatel. 1805. aastal püstitati mõisaparki arvatavasti maailma esimene mälestusmärk Saksa poeedile Friedrich Schillerile. See ei ole aga säilinud. 2009. aastal avati sealsamas Schillerile mälestuskivi.

Helme mõisa tõus algas pärast linnuse purustamist 17. sajandil. Tänane mõisahäärber on pärit 18. sajandist. Foto enne Teist maailmasõda.
Jaak Juske

Järgmisel korral räägime Mustamäe ajaloost.