Esimesed kirjalikud andmed praeguse Mustamäe territooriumist pärinevad 1686. aastast. Vahetult tänapäeva Mustamäe piiri lähistel asus iidne Rickemakeri-nimeline talu, mida mainiti juba 1371. aastal. Kadaka küla keskosas paiknes samanimeline talu, mis tõenäoliselt oli identne 1697. aasta linnaplaanil asunud Kadaka mõisaga. Seda mõisat mainitakse veel 1699. aastal, kuid edaspidi puuduvad andmed nii sellenimelisest mõisast kui ka talust. Teiste, 17. sajandil mainitud talude, näiteks Tomas, Petter, Bruggeri, Lifwa, kohta leidub andmeid ka järgnevatel sajanditel.

Pool küla ühe, pool teise mõisa oma

Kadaka küla suureks eripäraks on see, et pool küla asus Tallinna linnale kuulunud Haabersti mõisa maadel ning teisel pool Iisaku ehk Joonukse jõge asus Harku mõisale kuulunud Kadaka küla. Kirjanduses nimetati neid kuni 20. sajandi alguseni vastavalt Haabersti-Kadaka ja Harku-Kadaka küladeks.

Vaade 20. sajandi alguses Nõmme nõlvalt tänasele Mustamäele. Just selle metsa alla jäävat ala kutsuti toona Mustamäeks.

Kui vaadata vanu linnaplaane, siis pole raske märgata, et Kadaka küla vanemad ja suuremad talud asetsesid jõe ääres. Piirkonna peamiseks ühenduseks Tallinna linnaga oli praegune Kadaka tee ning Musta-mäe tee. Kogu küla läbis Kadaka tee ning Harku-Kadaka küla juurest suundus üks teeharu praeguse Vana-Mustamäe suunas ning veidi eemal hargnes tee täna-päeva Astangu elamurajooni piirkonnas Paldiski maantee suunas ning teine tee praeguse Kadaka puiestee suunas.

Juurviljaaiad tõid jõukuse

Tõelise tõuke Kadaka küla arenguks andis 20. sajandi algul üleminek turumajandusele. Erakordselt soodne asupaik Tallinna linna lähistel tegi lühikese ajaga jõukaks nii mõnegi Kadaka küla talu. Kadaka külas võeti tollal kasutusele uusi põllumaid ning orientatsioon juurviljakasvatusele võimaldas edukalt toime tulla ka neil, kellel maad oli näiteks vaid 6-8 hektarit. Sel ajal laienes hoonestus ka praegusest Mustamäe teest lõuna pool. 1905. aastast on andmeid endise Kännu Kuke piirkonda rajatud taludest.

Kuna ka selle piirkonna mullastik oli soodne juurviljakasvatuseks, rajati paarikümne aastaga praeguse Mustamäe, Eduard Vilde ja Linnu tee vahele kümneid talukohti. Enne 1940. aastat oli selles piirkonnas üle 80 maavalduse. Kadaka külas oli kokku 50 talu.

Robert Nermani andmetel seondus kohanimi “Mustamäe” algul vaid praeguse Nõmme ja Mustamäe vahel asunud järsakuga. Nii on see tähistatud Eurichi 1881. aasta linnaplaanil. 1920. aastatel laienes Mustamäe kohanimi praegusele Vana-Mustamäe asumile. Teisest maailmasõjast alates juurdus Mustamäe nimi ka praeguse Mustamäe kohale. 20. sajandi alguses seondusid kiirabihaigla ümbruse piirkonna hooned ja liivikud Tondi nimega. Need Tondi düünid olid Eesti kergejõustiku hälliks.

Praegune lepistik Magistrali kaubanduskeskuse juures on väike osa omaaegsest suuremast Tondi metsast, mis ulatus üle praeguse Sõpruse puiestee. ja Tammsaare tee. Harvemini on praeguse Mustamäe kohta kasutatud kohanime Allnõmme.

Moodne Mustamäe sai alguse pea 60 aastat tagasi

Kaasaegse Mustamäe lugu algab 1958. aasta jaanuaris, mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas Tallinnas uue elurajooni planeerimise esialgse lähteülesande. See pidi tulema Kadaka küla maadele.

Korraldati konkurss, millest võttis osa 13 autorite kollektiivi. Parimaks tunnistati arhitektide Toivo Kallase, Mart Pordi ja Voldemar Tippeli ühine ideekavand. Konkursitööd mõjutasid tunduvalt Mustamäe elurajooni edasist planeerimist.

Tallinna Polütehnilise Instituudi, tänase Tallinna Tehnikaülikooli peahoone nõukogude aja teises pooles.

Mustamäe elurajooni detailplaneerimise projekt valmis Eesti Projektis 1959. aasta keskel. Planeeritav ala oli ligi 500 hektarit, summaarne elamispind 537 945 m2. Kavandatud oli üheksa mikrorajooni. Põhiline hoonestuskõrgus oli 4–5 korrust. 15% hoonetest olid kõrgemad punktmajad. IV ja VI mikrorajoon olid planeeritud 2–3-korruselistena.

Olemasolevad metsaalad pidid kujundatama metsapargiks. Ühiskondlik transport oli organiseeritud trollibussi, autobussi ja trammiga, kusjuures oli ette nähtud pikendada trammiliini Tondilt Mustamäele. Viaduktid olid planeeritud Endla tänavale ja Tondile.

1964. aastal koostati Eesti Projektis Mustamäe elurajooni uus detailprojekt, millega kasvas elamispind 838 290 m2-le, mis tähendas elanike arvu suurenemist ligi 80 000-ni.

1961. aastal hakati ehitama tehnovõrke. 1962. aasta augustis alustati Mustamäele I mikrorajooni esimese suurpaneelelamu ehitamist, mis anti ekspluatatsiooni sama aasta detsembri lõpuks. 1964. aastal valmis I mikrorajoon tervikuna. Järgmisena ehitati välja II ja III mikrorajoon.

Liiklus Vilde teel 1976. aastal.

Kogu Mustamäe elurajooni planeerimisstruktuuri ruumiliseks fookuseks (Sõpruse puiestee, Ehitajate, Mustamäe ja Keskuse tänava vaheline ala) kavandatud ühiskondlik-kaubandusliku keskuse kohta on vaid arhitekt Raine Karbi 1970. aastal koostatud detailplaneerimise üldlahendus.

TPI krunt oli paigas juba 1952

Tallinna Polütehnilise Instituudi, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli uue linnaku ehitamiseks eraldati krunt Mustamäele juba 1952. aastal. Esimesena ehitati ühiselamu, mis valmis märtsis 1962. Tallinna Tehnikaülikooli peahoonele pandi nurgakivi mais 1962, misjärel valmis kogu ülikooli hoonete kompleks.

Mustamäe elurajooni ehitus jätkus järgmised kümmekond aastat. Hiljem kerkisid ka teised suured paneelmajade rajoonid Väike-Õismäel ja Lasnamäel.

Artiklis on kasutatud on Robert Nermani materjale.

Mustamäe sünniloost ja paljust muust põnevast saab lugeda minu uuest ajalooraamatust „Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist“.

Järgmisel korral räägime Tartu Maarja kiriku ajaloost.