See selgitab vähemalt osaliselt, miks seostub sage alkoholi tarbimine kõrgema vähki haigestumise riskiga, kirjutab ERR Novaator.

"Katsete põhjal tekitab atseetaldehüüd tüvirakkude DNA-s igat sorti muutusi, alates üksikute nukleotiidi asendumisest kuni kromosoomide ulatuslikuma rekombineerumiseni välja," nentis uurimuse juhtivautor Ketan Patel, Cambridge'i ülikooli molekulaarbioloogiaprofessor ERR Novaatorile.

Kuna tegu on tüvirakkudega, valmistatakse nende põhjal miljoneid rakke. Sõltuvalt sellest, kus geeniviga tekib, võib see viia vähi tekkeni. Eelnevate epidemioloogiliste uuringute põhjal on selle ja alkoholi vaheline seos väga selge.

Suurem osa vigadest parandatakse juba eos. "Tegelikult on nende ennetamiseks olemas mitu mehhanismi, aga need ei tööta päris täiuslikult ja midagi lipsab ikka läbi," märkis molekulaarbioloog.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!