Ratas alustas ülevaadet kiitusega, et eelmine aasta oli Eesti teadusele edukas. „Meie teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel,“ lausus ta ja tõi esile, et edusamme kinnitavad erinevate rahvusvaheliste ülikoolide pingeridade andmed.

"Rahvusvahelise konsultatsioonifirma QS edetabelis tõusis Tartu Ülikool üldarvestuses taas mitmeid kohti kõrgemale, jõudes maailma 959 juhtiva ülikooli pingereas väärikale 314. kohale. Tallinna Tehnikaülikool on samuti hinnatud, ta on 610. ja 650. koha vahel. Kui vaadata konkreetseid valdkondi siinsamas edetabelis, siis 2017. aastal paiknes Eesti Maaülikool ainsana Eesti ülikoolidest oma alal ehk selle edetabeli põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas 100 parima ülikooli hulgas. Erialade pingeridades on esindatud veel Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool," kiitis Ratas.

Ta lisas, et ka mitut Eesti teadlast on rahvusvaheliselt tunnustatud, nii mõnigi välismaal tegutsenud teadlane on kogemuse võrra rikkamana naasnud ning Eestis on tööle asunud maailma tippteadlased.

Teadlaste ja ettevõtjate nõrk koostöö

Kui suur on aga teaduse mõju Eesti ühiskonnale? Peaminister lausus, et Rektorite Nõukogu tellitud uuringu järgi on Eesti ülikoolide panus riigi majandusse 6,4% SKT-st. „Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele tagasi 4,6 eurot,“ sõnas Ratas. „Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandamises.“

Seda silmas pidades tõi Ratas esile murekoha, et Eesti teadlaste uurimistöö ei ole kuigi tihti seotud Eesti ettevõtete toodete ja teenuste arendamisega, aga seda paljuski ka seetõttu, et ettevõtjate enda surve teaduse teemade valikule on olnud nõrk.

"Investeeringud arendustegevusse on kallid, riskantsed ja pika tasuvusajaga, mistõttu neid kiputakse edasi lükkama. Tahame soodustada teadlaste kaasamist uute toodete ja teenuste loomisse ning nende arendamisse," lubas ta.

Samas pole ka teaduse rahastamine Eestis aastaid märkimisväärselt kasvanud (vt graafik) ja peaminister nentis, et valitsuse üks keerulisem ülesanne on rahastamise mahu säilitamine ja suurendamine. „Lihtsamaks ei tee seda ülesannet ka Euroopa Liidu struktuurivahendite vähenemine järgmisel perioodil,“ nentis Ratas.

Graafika: Toom Tragel

Ta tõi esile, et 2016. aastal langesid teadus- ja arendustegevuse kogukulud vaid 1,28%-ni SKT-st ning seda on vähem kui pool 2020. aastaks seatud 3%-lisest üleeuroopalisest eesmärgist. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad loodetava 2% asemel 0,69%, riigi panus oli 2017. aasta esialgsetel andmetel loodetava 1% asemel 0,78% SKT-st.

1% eesmärk on alles

Aga Ratas jätkas optimistlikumalt. „2018. aastaks planeeritud 14,9 miljoni euro suurune investeeringute kasv suunatakse suuremas osas teadusasutuste baasfinantseerimisse,“ märkis ta.

Hetkel on tema sõnul prognoositud, et 2018. aastal on riigi teadus- ja arendustegevuse kulud on 0,81% SKT-st, aga Ratas rõhutas, et 1%-ni jõudmise siht on endine. "Kinnitan siinkohal kõigile kahtlejatele üle, et me kindlasti ei ole loobunud riigipoolse rahastamise 1% eesmärgist," lausus ta.

Ratase sõnul kasvavad tänavu doktoranditoetused, täiendavalt toetatakse ettevõtete tootearendustegevusi ning investeeritakse info ja tehnoloogia teadus- ja arendustegevusse ülikoolides. Baasrahastuse kasv loob teadlastele Ratase sõnul suurema kindluse akadeemilise karjääri kavandamiseks ja annab suurema vabaduse tegeleda Eestile väärtust loovate teemadega.

"Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega vaid väga väike osa ettevõtteid ja loomulikult me loodame ja teeme kõik selleks, et see muutuks. Selle nimel me tegutseme. Muutuste vajadust kinnitab ka Eesti tulemus Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tulemustabelis. Viimased viis aastat on Eesti olnud 13.–15. kohal, pigem kukkudes kui ettepoole liikudes. Eesti olulisemaks nõrkuseks on ettevõtete tagasihoidlik innovatsioonivõimekus. On selge, et me peame püüdma paremat," rõhutas peaminister.