Avastuse taga seisnud teadustiimi juhuks on Colin Dundas USA geoloogiauuringute keskusest Arizona osariigis. Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas Science. Jää tuvastati, kui uuriti pilte, mille tegi Marsi orbiidil oleva sondi Mars Reconnasissance Orbiter pardal asuv kaamera HiRISE (High Resolution Imaging Science Experiment).

Teadlased tuvastasid keskmistelt laiuskraadidel kaheksa piirkonda, kus järsud kaljuseinad olid erodeerunud. Sealt pinnaalune jää leitigi. Mõnes paigas oli jääkiht lausa saja meetri paksune ning see leiti algavat vaid meetri või paari sügavuselt altpoolt pinda. Jää näis olevat kihiline, meenutades Maal leiduvaid setteid. See tähendab, et jääd uurides võib saada uut teavet Marsi geoloogilise ajaloo kohta.

HiRISE tehtud foto jääst Marsil. Jääkiht on pildil hiljem sinisemaks värvitud.
Foto: NASA/JPL/University of Arizona/USGS

"Kõige tähtsam punkt selle avastuse juures on, et Marsil leidub kihilist jääd, mis on mõnel puhul üsna planeedi pinna lähedal," ütles Dundas IFLScience`ile avastust kokku võttes.

Seda, et Marsil veejääd leidub, teati varemgi. Kuid uus avastus, tänu millele nüüd selle hulk ning kihi paksus täpsustusid, avab võimalusi tulevikus planeedi pinnal tehtavate uurimistööde hõlbustamiseks. Kui näiteks aastal 2021 Exomarsi kulgur punasele planeedile saadetakse, peaks see juba jääni küündima - seade on varustatud puuriga, mis ulatub kahe meetri sügavusele. Kaugemas tulevikus võiks aga jääd kasutada näiteks Marsi pinnal kütuse valmistamiseks. Võimalik, et veejääd on Marsil märksa rohkemgi, kuna HiRISE on siiani suutnud üles pildistada vaid 3 protsenti planeedi pinnast.