Teadlased kirjutasid kambrileiust esmakordselt lähemalt mullu 2. novembril ajakirjas Nature. Rahvusvaheline uurijate grupp teatas siis, et 30-meetrine tühimik sügaval püramiidi sees asub niinimetatud suurest galeriist kõrgemal ja sel on galeriiga sarnane ristlõige. Ruum avastati püramiidi skaneerides. See tähendab, et registreeriti röntgenkiirte taoliselt, aga palju sügavamalt kivi läbistavate subatomaarsete osakeste – müüonite käitumist. Kambri leidmine oli esimene säärane avastus püramiidist pärast 19. sajandit.

Keegi ei osanud avastuse tegemise hetkel aga pakkuda, milleks see ruum vajalik võis olla. Sel ei leitud olevat ka ühtki ühendust teiste püramiidis asuvate ruumidega.

Milaano polütehnikumi matemaatikateaduskonna juht, arheoastronoomia professor Giulio Magli on nüüd käinud välja ühe esimestest ruumi eesmärki puudutavatest hüpoteesidest. "Khufu püramiid, mis ehitati umbes 2550 e Kr, on üks suuremaid ja keerukamaid monumente arhitektuuri ajaloos. Selle siseruumidesse pääseb läbi kitsaste tunnelite, millest üks laieneb ja tõuseb äkitselt enne matusekambrisse jõudmist; see ongi niinimetatud suur galerii. Nüüd avastatud ruum asub sellesama galerii kohal, kuid selle eesmärk ei ole galeriil lasuvat massi kergendada, kuna galerii lagi on ehitatud ehiskronsteinidega," vahendab Phys.org ta kirjeldust.

Mida see siis tähendada võiks?

"On üks võimalik tõlgendus, mis ühtib Vana-Egiptuse matusetraditsioonidega, millest oleme lugenud püramiidide seintel leiduvaist tekstidest. Neis öeldakse, et enne seda, kui vaarao jõuab põhjakaare tähtedeni, peab ta läbima "taeva väravad" ja istuma oma "rauast troonil"," selgitab Magli.

Püramiidis on neli kitsast šahti, mille otsaavauste pindala on umbes taskuräti suurune. Avaused on suunatud tähtede poole. Arvati, et vaarao hauatagune elu jätkus just seal, põhjataevas Suure Vankri ja Lohe tähtkujude kandis.

Skaneerides avastatud kamber on tumedatupsuline ala püramiidi keskel oleva tõusujoones kulgeva galerii kohal.
Giulio Magli.

Kaks neljast šahtist avanevad püramiidi fassaadile ja kaks šahti lõppevad väikeste ustega. Neist ustest on lõunapoolsemat korduvalt tulemusteta uuritud, põhjapoolne on aga siiani suletud. On tõenäoline, et need uksed ongi "taeva väravate" sümbolid ja põhjapoolne avaneb novembris avastatud ruumi. Seal võibki ruumi kõrgeimas punktis asuda ese, mida vaarao vajas taevasseminekuks - rauast troon, mida mainitakse püramiiditekstides.

Meteoriitne raud oli ammu tuntud

Milline see välja võiks näha? Võib-olla selline nagu näiteks Khufu ema kuninganna Hetepheresi troon, mis on tükkideks lammutatuna leitud ja Harvardi teadlaste poolt rekonstrueeritud, oletatakse. Khufu ema troon on üsna madal seedripuust iste, mis on kaetud kullalehtede ja fajansiga. Khufu oma võiks olla teoreetiliselt sarnane, kuid kaetud raudlehtedega. Need ei oleks muidugi sulatatud, vaid meteoriitsest rauast valmistatud lehed. Meteoriitset rauda saab tuvastada selle kõrge niklisisalduse läbi. Egiptlased tundsid seda materjali juba sadu aastaid enne Khufu valitsemisaega ning vanas Egiptuses valmistati sellest mitmeid märkimisväärseid esemeid, näiteks on meteoriitsest rauast tehtud Tutanhamoni kuulus pistoda (tõsi, Tutanhamon elas Khufust sadu aastaid aastat hiljem).

Selleks, et hüpotees ümber lükata või raudtrooniruumi olemasolek kuulsaimas püramiidis kinnitada, oleks vaja põhjašahti uuesti ja põhjalikumalt uurida, nendib phys.org. Inimese jaoks on šaht liiga pisike sisse pugeda, aga nagu Metro teatab, on Kairo ülikooli insenerid juba ametis pisikese roboti disainimisega, mis võiks šahti ja ka salaruumi uurida.