Teadlased on aasta aega palavalt tööd teinud, et meist vaid 40 valgusaasta kaugusel asuvaid eksoplaneete (ehk meie Päikesesüsteemi väliseid planeete) paremini mõista, kasutades selleks nii kosmoses kui ka Maal asuvate teleskoopide andmeid. Sellest on tänaseks valminud koguni neli erinevat uurimust, viimased kaks ilmusid sel nädalal.

Varem arvati, et seitsmest eeldatavasti kivisest planeedist kolm asuvad elusoosivas tsoonis ja et õigete atmosfääritingimuste puhul võib kõigil seitsmel vett olla, kolme puhul on see kõige tõenäolisem.

NASA Spitzeri ja Kepleri teleskoopide andmeid kasutades analüüsiti planeetide massi ja tihedust ning avastati, et TRAPPIST-1 planeedid ongi enamasti kivised nagu Maagi.

Mõne planeedi massist moodustab kuni 5% vesi – seda on 250 korda rohkem kui ookeanid Maal. See, millisel kujul vesi planeetidel on, oleneb kui palju nad oma ülijahedalt, vaid umbes 9% Päikese massi suuruselt punaselt kääbuselt soojust saavad. TRAPPIST-1 planeedid on oma tähele ja üksteisele väga lähedal: kõige lähedasema planeedi aasta pikkuseks on vaid 1,5 meie päeva ja kaugeim teeb tiiru ümber tähe umbes 20 päevaga.

Foto: NASA

Seega võib vesi esimesel planeedil atmosfääris gaasilises olekus, kaugematel aga pinnal jäätunud ehk tahkel kujul. Arvatakse, et keskmine planeet TRAPPIST-1e, mis on süsteemi kõige kivisem, on ka see, millel on kõige potentsiaalsemalt vett vedelas olekus.

Uuriti ka planeetide atmosfääri sisaldust, mis on eelduseks sellel olevale vedelale veele ja elu võimalikkusele. Hubble'i teleskoobi vaatlusel avastati, et osade TRAPPIST-1 planeetide atmosfäärid on eluks kõlbulikumad, kui seni arvatud. Teleskoobiga analüüsiti seitsmest kuue planeedi atmosfääri ja leiti, et vähemalt kolme planeedi – d, e ja f – omas ei ole üleliigselt vesinikku. See on teadupärast kasvuhoonegaas, mille liigse atmosfäärisisalduse tõttu oleksid planeedid eluks kõlbmatud.

Mõlemad kõnealused uurimused annavad hea aluse selleks, et NASA uurima, järgmisel aastal kosmosesse lendava James Webbi teleskoobi tööle, mis peaks TRAPPIST-1 eksoplaneete juba edasi uurima. Täpsemalt seda, kas nende atmosfääris sisaldub ka süsihappegaasi, metaani, vett ja hapnikku. Nende ainete leidmine võib veelgi rohkem viidata sellele, et elu neil planeetidel on võimalik.

Vaata videost Hubble'i teleskoobi uurimust: