Mart Noorma.
Foto: Tiit Blaat


Elon Musk ütles eelmisel suvel, et Falcon Heavy start võib suure tõenäosusega täiesti ebaõnnestuda ja edu oleks juba seegi, kui rakett stardiplatvormi ei purustaks. Kui suureks te stardi õnnestumise šanssi pidasite, mida enne starti arvasite – mis juhtuma hakkab?

Arvasin, et on umbes 50-50 tõenäosus, et seal võib mingi probleem esineda. Teisalt, Elon Muski kontseptsioon, kus ta kasutab Falcon Heavy ehitamiseks juba hästi põhjalikult läbi testitud Falcon 9 esimesi astmeid ja mootoreid, on äriliselt ja tehnoloogia arengu mõttes hästi loogiline. Kõik need testtunnid ja katsetused on ülekantavad, nii et kuigi see oli täiesti uus rakett, oli enamus komponente kümneid kordi läbi katsetatud. Samas, sellises olukorras, kus ikkagi katsetatakse täiesti uut asja, pole mingeid ootusi, tuleb pöidlad peos hoida. Mul olid küll pöidlad peos, kui Tallinnas Radissoni hotelli fuajees öösel starti vaatasin. Tugev emotsioon oli.

Kolme kanderaketi alumistest astmetest kokku pandud komposiitrakett, 3 korda 9 mootorit koos – kuivõrd erinevad sellise raketi esimese stardi probleemid sellest, kui ehitada näiteks üks hiiglaslik 27 mootoriga rakett ja seda katsetada?

Komposiitrakett - ma pole nüüd kindel, kas see on korrektne termin. See on selline toortõlge, mida meedia uudissõnana kasutab.
Aga tehnoloogiaarenduses on hea, kui saad vanu samme kasutada. Kui panna näiteks 27 mootorit ühe raketi „sisse“, siis on rakett uus ja mootorite liidestused ja koostöö samuti. Praegu olid mootorid aga üheksa kaupa korraga läbi testitud, järelikult oli siin ainult kolm liidestust. Tuletame ajaloost meelde, üks tehniline põhjus, miks nõukogude kosmoseprogrammi juht Koroljov ei jõudnud enne ameeriklasi inimest Kuu peale viia, oli see, et nad püüdsid meeletu arvu mootoreid ühe suure raketi (see oli rakett N1, mille kõige alumine aste oli varustatud 30, teine kaheksa ja kolmas nelja mootoriga – Forte) külge panna ja kõik katsed ebaõnnestusid. See oli ilmselt liiga keeruliseks läinud
Falcon Heavy on teistsugune näide – kuigi lõpptulemus on hästi keeruline, paljud mootorid peavad korraga töötama, on arendusastmetega see ükshaaval ära lahendatud.

Kas olete nõus, et ainuke ebaõnnestumine oli siis eilse stardi puhul see, et kolmest raketist keskmine ei jõudnud ettenähtult pargasele, vaid põrutas ookeani?

Kui ma nüüd kosmosetehnoloogi ja ulmefännina seda asja vaatasin, siis minu jaoks… Või mis sinu jaoks kõige efektsem moment oli?

Vast see, kui nägime autot kosmoses lendamas – absurdne! Aga tehnoloogilises mõttes oli tähtsaim ikka kahe äärmise astme kasutatuna Maale laskumine.

Just täpselt see moment. See, kuidas need maandusid perfektselt kõrvuti – see on täiesti uus tase. Mis siis, et neid on varem ühekaupagi Maale tagasi toodud, see, et asi nüüd niimoodi süsteemina töötab, oli väga vinge. Nüüd võib neid rakette teoreetiliselt panna kasvõi kümme kõrvuti, Muskil on ehitusklotsid, millega teha suuri asju.

Ja auto! Täna hommikul vaatasin ka veel otsepilti, kuidas see kosmoses keerleb ja „Starman“ Maad „vaatab“. See oli Muski meeskonnast väga tark, NASA või ESA oleks raketile ilmselt tudengisatelliite laadinud, et mitu kärbest ühe hoobiga lüüa. Nüüd aga vaatavad kõik seda autot kosmoses ja saavad aru, et kõik on võimalik, NÜÜD on kõik võimalik. See on murrang.

Falcon Heavy külgmised esimesed astmed eile üheskoos tagasi Maale laskumas.
Reuters

Ma veel ütleks kaks mõtet: seni oli suure osa inimeste ja ka teadlaste üldine seisukoht, et Marsile minek on küll tore ja tehtav, aga Muski ajagraafikusse oli väga vähe usku, kõik said aru, et ta peab investorite jaoks mulli puhuma. See start näitas aga, et see graafik on reaalne. See on kõige olulisem tehnoloogiline läbimurre, sest nüüd on võimalik katsetada neid päris suuri laevu, mis võiksid Maa ja Marsi vahet lennata. Nendega saab hakata kosmoses mängima.

Ja teine mõte on see, et kui me oleme rääkinud inimkonna eksistentsiaalsetest probleemidest ja sellest, et üks peariske meile on asteroiditabamus, siis see tehnoloogia on esimene samm sellesse suunda, et me suudaksime ka sellise asteroidiga hakkama saada. Sellise raketi kandevõime, keerukus ja võimsus lubavad ehitada mõistlikumas ajagraafikus süsteemi, mille abiga saaks siis kas asteroidi tõugata teisele orbiidile, viia sinna tuumapommi või mida iganes.

Ja üks mõte veel: stardi valguses on väga tähtis, mida Eesti teeb. On selge, et inimkond läheb teistele planeetidele ja kosmosesse mõistliku hinnaga. See eilne start võiks olla äratuskell, et me vaataksime siin suurt pilti ja arendaksime äri- ja tehnomudeleid, kuidas selles arendusvaldkonnas kaasa lüüa.

Kas julgeksite eilset starti nimetada 21. sajandi seni kõige tähtsamaks kosmosetehnoloogia sündmuseks?

Ma ütleks, et SpaceX tervikuna on selle sajandi kosmosetehnoloogias revolutsiooniline nähtus. Tehnoloogiline revolutsioon oli tegelikult see, kui nad esimest korda Falcon 9 raketi esimese astme Maale püstisena tagasi tõid. Falcon Heavy kolmekordistas eile selle, nüüd olid need tehnoloogilised sammud kokku pandud ja võime öelda, et kosmosetranspordisüsteem toimis.
Aga nõus, nimetaks küll senise 21. sajandi suursündmuseks. Järgmine on siis lend Marsile.

AP