Lahknevus võib olla tingitud tehnilistest valearvestustest või sillatugede ära vajumisest, vahendab Uazmi UNIANi.

Silla ehitus algas 2015. aastal. See on mõeldud nii autodele kui raudteele, lahknevus olevatki selgunud just autotee ehitusel üsna Kertši ligidal. Autoliikluseks peaks sild plaanide järgi avatama tänavu detsembris, raudteele järgmisel aastal.

Sillakompleks koosneb kolmest lõigust: Tamani poolsaarelt Tuzla saarele (7 km), seejärel on lõik teed mööda Tuzla saart (6,5 km) ja seejärel jälle sillalõik Tuzla saarelt Krimmi poolsaarele (5,5). Selle kogupikkus on 19 km.

Silla ehituseks sõlmiti kokkulepe juba aastal 2010 ehk mitu aastat enne Ukraina kriisi, allkirjad andsid Ukraina president Viktor Janukovõtš ning Venemaa president Dmitri Medvedev.

Veebruaris 2014 andis Venemaa valitsus riiklikule teedeehitusettevõttele Avtodor korralduse teha silla tasuvusuuring ja järgmisel kuul andis (siis juba) peaminister Medvedev Avtodorile korralduse luua sillaehituse järevalveettevõte.

ESA

Sillaehitajaks on Stroigasmontaž, mille eesotsas seisab Venemaa presidendile Vladimir Putinile lähedalolev isik Arkadi Rotenberg. Ettevõte sai lepingu pärast seda, kui kolme esimese hanke väljakuulutamise järel ükski ettevõte suurprojekti ette võtta ei tahtnud. Silla ehituseks on praeguseks kulunud üle 300 miljardi rubla (4,2 miljardi euro).

Maailma pikim sild on Hiinas asuv Danyang-Kunshani raudteeviadukt, mil pikkust 164 km, Euroopa pikim kasutusel olev sild on aga Portugalis Lissabonis paiknev Vasco da Gama sild, mille pikkus on üle 12 kilomeetri.