Esimene kord, kui Curiosity Marsilt orgaanilisi ühendeid leidis, oli aastal 2014. Praegune olukord erineb toonasest selle poolest, et leitud ühendid olid toona teistsugused kui varasemalt leitud. Näiteks leiti praegustest pinnaseproovidest benseeni ja propaani, mis on osaks suuremast orgaanilisest ainest nimega kerogeen. Samuti on need pisut keerulisemad ühendid kui varasemalt leitud orgaanika.

Seda, kuidas orgaanilised ühendid Marsile jõudsid, teadlased täpselt öelda ei oska. Ühest küljest ei välista nad, et tegemist võib olla elutegevuse tulemiga. Teisalt võib orgaaniline materjal pärit olla ka mõnelt meteoriidilt, millel taolised ühendid on täiesti tavalised. Hetkel on orgaanika allikaks 5 cm sügavuselt puuriga võetud pinnaseproovid. Oletatakse, et sügavamal leiduv orgaaniline aine võib olla veelgi keerukam, kuna seal mõjutab kosmiline kiirgus seda vähem.

Lisaks sai pinnaseproovide võtmisega kinnitust asjaolu, et Marsi pinnal on kunagi olnud suured järved, mis ei ole seal olnud lühiajaliselt, vaid olnud osa planeedi pinnast vähemalt sadu tuhandeid aastaid või isegi miljoneid aastaid.

Lisaks orgaanilisele materjalile ja pikka aega eksisteerinud järvedele avastasid teadlased ka, et Marsil esinevad teatud tüüpi "metaaniaastaajad", ehk periooditi on metaanisisaldus Marsi pinnal erinev. Teadlaste hinnangul on Marsi pinna all suured metaanimaardlad, milles sisalduv metaan planeedi temperatuuri muutudes hooajaliselt välja paiskuda saab.

Metaani sisalduse graafik Marsil
Kuvatõmmis

Taaskord pole teadlased kindlad, mis Marsi pinnas tekkiva metaani põhjuseks on: oletatakse, et tegemist võib olla vee ja kivimite vaheliste protsesside tulemusena või siis planeedi pinna all tegutsevate mikroobide töö vili.

Metaan on elu otsimise seisukohast oluline, kuna näiteks Maa peal on metaan peaaegu alati seotud elutegevusega, seega võib metaani pidada justkui elu tunnuseks.