Kviitungeid prinditakse tavaliselt termopaberile: tegemist on paberiga, mida on keemiliselt töödeldud nii, et sellele on võimalik kuumusega töödeldes tekitada erinevaid kujutisi.

Paberile kantakse spetsiaalne happega reageeriv tindikiht, mis seejärel kaetakse maatriksiga, mis kuumuse toimel muutub happeks ning reageerib värvainega, tekitades kujutise. Enamasti kasutatakse tšekipaberi puhul reageeriva happena bisfenool A-d (tuntud ka kui BPA, mis on kurikuulus hormoonsüsteemi häirete tekitamise pärast).

Printimisprotsess ise on lihtne: printeri rullik viib paberi kuumutava printimiselemendi alt läbi, mille soojuselement läheb pisikeste täpikeste kaupa kuumaks nii, et luuakse soovitud sümbolid või pilt.

Sellise, kuumusele reageeriva ülesehituse tõttu on paber aga ka väga tundlik temperatuuri (eriti kuumuse) ning UV-kiirguse suhtes. Just need mõjurid võivad ka tšekipaberile enim kahju teha ning kviitungi teksti täielikult ära kustutada. See ei ole aga kõik: ka niiskus ning erinevad õlid võivad paberil olevatele kujutistele hukutavalt mõjuda.

Termoprinteri ülesehitus
Joonis: Koehler

Kuid miks sellist süsteemi siis kasutatakse? Peamiseks põhjuseks on termoprintimissüsteemide odav hind ja ülalpidamiskulu. Termoprinterid ei vaja pidevat hooldust nagu tavaprinterid, kuna need ei kasuta printerikassette.

Kuid mida teha, kui kviitungitekst juba kulunud on?

Kui kviitungitekst on juba kulunud, pole kahjuks palju võimalusi selle taastamiseks. Loomulikult on kõige lihtsam öelda, et kviitung tulnuks kohe peale selle printerist kätte saamist sisse skaneerida kas telefoni või skänneriga ning seejärel saaks selle lihtsalt uuesti välja printida. Kuid tagantjärele oskab igaüks tark olla.

Kui tahad ikkagi üritada teksti taastada, siis on seda võimalik teha tšekipaberit vaikselt kuumutades. Heaks variandiks on näiteks keskmisel võimsusel fööni kasutamine või kviitungi lambipirniga õrnalt kuumutamine. Mitte mingil juhul ei tohiks aga kuumutada kviitungipaberi esikülge ning päris kindlasti ei tohiks tulist eset päris tšeki vastu panna. Pigem võiks kasutatav vahend jääda paberist umbes 10 sentimeetri kaugusele.

Veel üks võimalus on kasutada mobiilirakendusi, et tšekki digitaalselt taastada. Näiteks on heaks rakenduseks CamScanner, milles on võimalik pärast tšeki üles pildistamist muuta selle kontrastsust ning seeläbi seda loetavamaks muuta. Digitaalselt vilunumad saavad kviitungi taastamisega tõenäoliselt hakkama ka Adobe Photoshopis, mis on saadaval nii arvutis kui nutitelefonidel.