Psühholoogid ei suuda trendi pöördumist veel üheselt selgitada ega ole jõudnud ka kokkuleppele, kas selle pärast peaks üleüldse erilist muret tundma, kirjutab ERR Novaator.

"Inimesed võivad küll väita, et IQ pole oluline ja emotsionaalne intellekt on vähemalt sama tähtis, kuid julgen oletada, et surnud pilootidega ja parasjagu alla kukkuvas reisilennukis oleks neil teistsugused mõtted.

Isiklikult tunneksin end julgemalt, kui kangi taha roniks mõni arukam, kõrgema IQ-ga kodanik," märkis Edward Dutton, Oulu ülikooli antropoloogia dotsent ligi 40 aastat pärast Uus-Meremaa intellektiuurija James Flynni maailma rabanud avastust.

Flynn pani 1980. aastate keskpaigas tähele, et IQ-testide tulemus paranes 20. sajandi vältel praktiliselt kõikjal maailmas. Keskmiselt kasvas IQ kümnendi kohta kolm punkti.

Teisisõnu, sajandi eest oleks olnud lääneriikides elavate inimeste IQ-testi tulemus tänapäevaste standardite järgi 70. Tänapäeval võiks kahtlustada sellise tulemuse peale isegi kerget vaimset mahajäämust.

See jättis õhku kaks võimalust. IQ testidega pole võimalik intellekti hästi mõõta või on iga järgmise põlvkonna intellekt tõepoolest eelnevast kõrgem.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator