Eelnevalt on kahtlustatud, et öövahetused ja ebaregulaarsetel aegadel töötamine mõjutab ajus paiknevate aja üle arvet pidavate rakkude tööd, kirjutab ERR Novaator.

Üle terve keha asuvate kudede ja organite tööd reguleerivat kontrollkella kalibreeritakse omakorda silma jõudva valguse hulga ja lainepikkuste põhjal.

Nagu näitasid 1950. ja 1980. aastatel punkrites tehtud katsed, võib pikeneda ööpäeva pikkus pikalt päikest nägemata isegi 33-tunniseks. See jätab paratamatult kehale oma jälje.

Washingtoni osariigiülikooli ja Surrey ülikooli teadlaste tehtud katsete põhjal mõjutab maksa, soolestiku ja kõhunäärme tööd aga ka organites endis asuvad molekulaarsed kellad.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator