Leid viitab, et Aafrikast lahkunud nüüdisinimesed olid kõrgelt arenenud nii oma kehalt kui ka juba vaimult.

"Veel paarikümne aasta eest arvati, et Aafrikast väljarändamisel oli mingit sorti imeline mõju ja inimesed saavutasid vaimse küpsuse alles Euroopas. Tõsi, Aafrikast polnudki keegi midagi suurt leidnud.

Nüüdseks võiksime aga sealsete esivanemate kommete ja kultuuri üle uhkust tunda. Nad olid tänapäevases mõistes täiesti kaasaegsed," märkis Bergeni ülikooli arheoloog Christopher Henshilwood, kritseldust kirjeldava uurimuse juhtivautor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Joonistus võiks olla seega viimane kirstunael, mis lükkab ümber Euroopa keskse rolli inimkonna varjases arenguloos.

Blombose koopas on tehtud Henshilwoodi juhtimisel väljakaevamisi juba 1990. aastate algusest. Selle aja jooksul on leitud sealt savitükkidele uuristatud graveeringuid, ookriga kaetud pärlitest koosnevaid kaelakeesid ning muu hulgas pintsleid ja punase värviga täidetud rannakarpe. Viimaste vanus ulatub 100 000 aastani.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator