Voyager 2 ei ole esimene sond, mis meie päikesesüsteemist väljapoole reisib - varasemalt on nii kaugele jõudnud ka Voyager 1. Just eelkäijalt kogutud andmete põhjal oletavadki teadlased, et ka Voyager 2 on nüüd päikesesüsteemi piirile lähemale jõudmas - ka Voyager 1 puhul läksid kosmilise kiirguse näitajad enne tähtedevahelisse ruumi jõudmist kõrgemaks.

Mõlemad sondid alustasid oma teekonda 1977. aastal. Voyager 2 startis küll kaks nädalat enne nimekaimu, kuid esimest järjekorranumbrit kandev sond reisis mööda lühemat trajektoori ning jõudis seega esimesena Jupiteri ja Saturnini. Samuti aeglustas teist järjekorranumbrit kandvat sondi möödalend Neptuunist, jäädes seeläbi esimesest sondist veelgi enam maha.

Voyager 1 jõudis meie päikesesüsteemist välja juba 2012. aasta 25. augustil. Tegemist on esimese inimeste loodud kosmosesõidukiga, mis sisenes tähtedevahelisse ruumi. Kui Voyager 2 sinna jõuab, saab sellest teine selline sõiduk. Peale Voyageride liiguvad päikesesüsteemist samas suunas ka Pioneer 10, Pioneer 11 ja New Horizons sondid.

Sondide umbkaudsed asukohad
Kujutis: NASA/JPL-Caltech

Voyager 2 sond paikneb praegu umbes 118 AU ehk 17,7 miljardi kilomeetri kaugusel, heliopausi nime kandvas piirkonnas. Seal saab päikesetuultel jõud otsa ning meie päikesesüsteemi tähe ning tähtedevahelise ruumi jõud kohtuvad, märkides päikesesüsteemi piiri.

Samas ei tasu oodata, et sond piirialadelt ülikiirelt välja jõuaks. Heliosfääri äärealadel on sond seigelnud juba alates 2007. aastast ning NASA spetsialistid hindavad, et kõige hiljem jõuab sõiduk tähtedevahelisse ruumi 2030. aastal. Siinkohal oleneb aga palju Päikese ning päikesetuulte aktiivsusest.