See eeldab aga liha söömise ja raisku mineva toidukoguse ulatuslikku vähendamist ning senisest säästlikumat põllupidamist, selgub värskest analüüsist.

Senisel kursil jätkates avaldavad inimesed toidu tootmisel aastaks 2050 keskkonnale senisest 50–90 protsendi võrra suuremat mõju. Elanikkonna ja elustandardite kasv teeb oma töö.

"Kuid sellega ületame mitu planetaarset piiri. Meid ümbritsev keskkond muutub ebastabiilseks juba ainult toidu tootmise tõttu," nentis uurimuse esimene autor Marco Springmann, Oxfordi ülikooli teadur.

Inimesed paiskavad peale süsihappegaasi õhku ka teisi atmosfääri soojendavaid kasvuhoonegaase, millest suurem osa pärineb põllumajandusest. Nende kogumõju moodustab süsihappegaasi omast umbes neljandiku.

Sellele lisandub muu hulgas metsaraie uute põldude rajamiseks, niisutussüsteemidest põhjustatud veepuudus ja traalimisest tingitud maailmamere põhjaelustiku pöördumatu häving.

Kariloomade kasvatamiseks kasutakse umbes poolt planeedi jäävabast maismaast.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator