Käesoleval aastal on AMTEL-i, ehk Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu sõnul Eestis müüdud 72 elektriautot, ehk kõvasti alla 1 protsendi kogu müüdud uute autode mahust. Kuigi praegused müüginumbrid on väikesed, võib AMTEL-i hinnangul 2021. aastal kehtima hakkav CO2 normide süsteem ja sellega kaasnevad odavamad elektriautod kasvatada elektriliste uute sõiduautode turuosa müügis kuni 15% juurde.

AMTEL viitab, et sellest annab aimu Eesti autoostja innovaatilisus - näiteks on hübriidide müük ja nende osakaal Euroopa Liidu keskmisega võrreldes Eestis kõvasti üle keskmise, põhjuseks üha enam ühtlustuvad hinnatasemed. Kui aga on valida sama hinnaga tavaauto ja hübriidi vahel, kipub eestlane üha enam otsustama hübriidi kasuks.

Volkswagenil on suured plaanid

Volkswagen avas just hiljuti Rae vallas oma uue esinduse, mille puhul on märkimisväärselt rõhku pandud just elektriautode teenindamisele. Esinduses on loodud terve hulk laadimiskohti elektriautodele ning ka teenindusruumid on spetsiaalselt ümber korraldatud täpselt nii, et elektriautode arvu hüppelise tõusu puhul ei oleks vaja uuesti uut esindust ehitama hakata.

Hirv näitab, et elektriautode teenindamiseks on uues esinduses rohkem ruumi
Foto: Karin Kaljuläte

Laadimiskohtade arv on seejuures tehtud varuga - vajadusel on võimalik terve esindust ümbritsev parkla ääristada elektriautode laadimiseks vajalike jaamadega. "Istume praegu päris paraja portsu varuvõimsuse otsas," naljatleb Møller Auto Ülemiste esinduse juhataja Tarvi Hirv. Hirve sõnul konsulteeriti uue esinduse ehitamisel Norra spetsialistidega, kellel on vajalik kogemus olemas. Nimelt on Norra elektriautode müügi osas maailma esirinnas, samal ajal, kui Eestis on Volkswagen müünud vaid üksikuid elektriautosid. Nii on norrakatel olemas ka kogemus, kuidas täpselt elektriautosid teenindada.

Ülemiste Volkswageni esinduse juht Tarvi Hirv
Foto: Karin Kaljuläte

Elektriautode väike hulk Eestis võib aga tänu Volkswageni strateegiale muutuda. Volkswagenil on paika pandud strateegia, millega aastaks 2025 tuuakse turule üle 30 uue elektriauto, mille hinnad peaksid tavatarbijale taskukohased olema. Osa sellest moodustaksid muuhulgas ID.-mudelid, millest üht Volkswagen juba ka Eestis näitas. "Eks me ootame ka põnevusega, mis saama hakkab," ütles Hirv, kuid tõdes, et konkreetset edu ja mudelite arvu Eesti turul on praegu veel keeruline hinnata. "Kui Volkswagen on aga öelnud, et midagi tehakse, siis tavaliselt tehakse see asi ka ära. Ja seda tehakse hästi," on Hirv aga lootusrikas.

Nissan on juba praegu tegija

Nissan ei pea ootama 2025. aastat nagu Volkswagen ja teised autotootjad, kes elektriautodega hiljuti tegelema on hakanud. Kõik konkurendid viitavad just Nissanile, kui Eesti elektriautomaailma tegijale. Kuigi ka saastekvootide eest saadud Mitsubishi elektriautosid vurab tänavatel terve hulk, on Nissan pea ainus autotootja, kes Eestis reaalselt igal aastal uusi elektriautosid müüb.

Nissani elektriautod on Eestis populaarsed ning kasutusel ka näiteks taksodena.
Foto: Tanel Meos

Elektriautode müügiga alustas Nissan 2012. aastal ning võib-olla just varajased ettevalmistused ongi peamiseks põhjuseks, miks turuliidri koht kindlustatud on. Toona hakati ette valmistama esindusi ja teenindusi ning koolitati edasimüüjaid. Lisaks tavapärasele on Nissanil Tallinnas ka elektriautode akude remondibaas.

Nissani Baltikumi suuna juhi Margus Miku sõnul on terves Baltikumis nende käes 52,8 protsenti kogu elektriautode turust. Kokku on sellel aastal septembri seisuga Baltikumis müüdud 112 elektrimasinat, mis on 4,4 protsenti Nissani kogumüügist. Kokku on mudelivalikus kolm täiselektrilist mudelit - ülipopulaarne Nissan Leaf, Nissan e-NV200 Evalia ja Nissan e-NV200 kaubik. Kaks viimast on põhimõtteliselt sama masin, ühel on sees istmed ja teine on ehitatud kaubikuks.

Nissani e-NV200
Foto: Nissan

Miku hinnangul on kütuse hind peamine põhjus, mis paneb inimesi elektriautode poole vaatama. "1.4€ kütuse liitri hinna puhul on keskmise sõiduauto 100 km kulu ikka sinna 10 + € juures ja samal ajal ( sõltuvalt muidugi elektri paketist ) elektriauto kulu ca 2.2€ juures. Kui iga päev see 100 km maha sõita, siis on vahe tunda," ütles Mikk. Samas on tema hinnangul ka ajastu vaim üks olulistest põhjustest, miks üha enam elektriautosid valitakse - 15 aastat tagasi ei oleks mees isegi osanud arvata, et tema pere põhiauto on täna täiselektriline Nissan Leaf.

Kas ELMO kiirlaadimisjaamade saaga keerab asjad pea peale?

Oleme ka Fortes jaganud Accelerista artiklit, mis räägib sellest, et elektriautode laadimistaristuga on Eestis asjalood hetkel kehvasti ja tulevik on mõnevõrra segane. Laadimisvõrku tahetakse müüa eraomandisse, kuid kuna hanke hetkeseisuga kaotanud Luku-Expert ei jäta jonni ning kaebas hankeotsuse edasi, on võrk kohtuotsuseni jätkuvalt KredExi käes.

See omakorda pärsib laadimisvõrgule CCS standardi laadijate laadimisvõrku lisamist, mis oli ka erastamise üks tingimusi. Hetkeseisuga on kiirlaadimisjaamades võimalik laadida ainult CHAdeMO standardil toimivaid autosid, ehk Nissani, Mitsubishi, Subaru ja Toyota autosid. CCS standardit kasutavad aga Jaguarid, Volkswageni grupi autod, GM-i autod, BMW, Daimler, Ford, FCA, Tesla ja Hyundai. Praeguse seisuga ei saaks seega paljude firmade elektriautosid kiirlaadimisvõrgus laadida.

Anonüümseks jääda sooviva allika hinnangul võib LukuExperti hanke võitmisel CCS-standardi ehitamine edasi nihkuda kuni 2030. aastasse. See omakorda tähendaks seda, et CCS laadimistandardit kasutavate autode reaalne kasutuselevõtt oleks märkimisväärselt häiritud. Üks CCS laadimisstandardit kasutav autotootja on lausa vihjanud, et see tähendaks, et Eestisse nende elektriautod täismahus üldse ei jõuagi.

LukuExperti juhatuse liikme Riho Everi sõnul on taolised kahtlused alusetud.

"Kahjuks me ei tea, kes ja millise info baasil on esitanud meid puudutava anonüümse väära väite, millise sarnaseid oleme viimaste kuude jooksul kuulnud mitmeid," kommenteeris ta.

"Meie lähtume eeldusest, et kui LukuExperti pakkumine laadismistaristu omandamiseks saab lõplikult positiivse otsuse, siis saab olemasolev taristu uuendatud ning nii aastal 2020 kui aastal 2030, mil on kasutusel tänasest juba oluliselt teised standardid, on laadimistaristu ajakohane. Meie ootame ja tervitame igati uute elektrijõul liikuvate sõidukite laiemat levikut."

Everi sõnul näeb LukuExperti strateegia ette lisaks teenuse osutamisele suurettevõtetele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele ka üle-eestilise infrastruktuuri kaudu teenuse osutamist lõpptarbijale.

"Selles osas kattub elektriautode laadimisvõrgu omamine ja arendamine täielikult meie pikema vaatega," rääkis ta. "ELMO-st rääkides näeb äriplaan ette olulisi ja kohaseid investeeringuid infrastruktuuri. Enamgi veel, meie vaate osa on see, et praegune laadimistaristu on iganenud ning pikemas perspektiivis takistab elektriautode laiemat levikut Eestis. Selles osas on kahjuks erinevalt paljudest teistest riikidest takistuseks Eesti üsna olematu keskkonnasõbralike sõidukite soetus-, omamise jm toetuste puudumine. Näiteks Norras on juba pea pooled uued müüdavad sõiduautod elektriautod."