Kuigi gallide sellisest kombest on legendid ja ajalooallikad rääkinud juba ammustest aegadest, saadi nüüd esmakordselt kombele teaduslik kinnitus, vahendab Science Alert.

"Oma kõige märkimisväärsemate vaenlaste pead palsameerisid gallid seedripuuõliga ning säilitasid neid ülima hoolikusega kirstudes," kirjutas Kreeka ajaloolane Diodorus Siculus paarkümmend aastat enne meie ajaarvamist. Rooma ajaloolane Strabo kirjutas samuti, et gallid pidasid palsameeritud päid ülioluliseks ning "ei vahetanud neid isegi pea kaaluga võrdse kullakoguse vastu".

Nendesse kirjutistesse suhtuti aga võrdlemisi skeptiliselt, arvestades, et nii roomlased kui ka kreeklased olid ajalooliselt gallide vaenlased. Vaenlase harjumuse kohta ajaloolisi kirjeldusi luues võib aga tihti liialt loominguliseks minna ning kirja panna asju, mis üldse tõele ei pruugi vastata.

Nii otsustasid teadlased minna algallika juurde ning uurisid päid endid. Kokku uuriti 11 koljut, millel olid pea maha raiumise jäljed ning millest olid ajud eemaldatud. Keemilise analüüsi abil võrreldi koljusid ning samast väljakaevamiskohast leitud loomaluid.

"Tulemused näitavad, et mõningate koljude puhul oli näha okaspuude vaigu biomarkereid ning selliseid liitmolekule, mis tekivad vaid männilaadsete puude vaigu kuumutamisel," kirjutasid Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse teadlased. Kokku leiti okaspuude vaigu jälgi kuuelt uuritud koljult.

Teadlased ei oska praeguse seisuga täpselt öelda, kas tegemist oli seedripuuvaiguga või pärinesid leitud molekulid mõne teise okaspuu vaigust, kuid uurimistulemused viitavad sellele, et vastaste maha raiutud pealuid tõepoolest säilitati.

Edasised uuringud aitavad välja selgitada, millal komme täpselt levinud oli. Samuti soovitakse täpsustada seda, kas gallid säilitasid ainult vaenlaste või ka esivanemate päid ning lisaks on veel küsimus see, kas säilitati vaid päid või terveid kehasid.

Uurimus avaldati teadusžurnaalis Journal of Archeological Science.