Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2018

Nameisis (lt Namejs), kelle järgi õppus nime on saanud, oli semgalite vanem, kes juhtis Liivi ordu vastast ülestõusu 1279. aastal. Legendi järgi, mida on aidanud kinnistada kahekümnenda sajandi ilukirjanduslikud teosed, kandis ta vastupanu sümbolina hõbedast põimitud sõrmust. Sellest nn Nameisise sõrmusest, mida on kujutatud ka õppuse logol, sai Nõukogude okupatsiooni ajal lätlaste vastupanu ja vabaduse sümbol.

Läti laiapõhjaline riigikaitse

20. augustist 2. septembrini toimunud õppuse aktiivne faas toimus lisaks Adaži polügoonile veel 36-s Läti erinevas piirkonnas. Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonīds Kalniņši sõnul oli õppuse peamine fookus Läti kaitsevõime testimine. Stsenaariumi järgi oli õppusel kolm faasi. Õppuse esimeses faasis testiti riigi erinevate jõustruktuuride koostöö harjutamist, reageerides hübriidsetele ohtudele. Need ohud eskaleerusid õppuse teises faasis konventsionaalseks sõjaliseks konfliktiks, mille käigus testiti relvajõudude taktikalisi võimekusi. Kolmandas faasis testiti NATO relvajõudude koostööd täidesaatva võimu struktuuridega vaenlasele vastupanu organiseerimiseks. Sellise magnituudiga suurõppusi korraldatakse Lätis iga nelja aasta tagant.

Õppusel katsetati Läti laiapõhjalise riigikaitsestrateegia rakendamist. Kindralleitnant Kalniņši sõnul näitas õppus ilmekalt, et praeguse kontseptsiooniga ollakse õigel teel. Esimest korda kasutati õppusel hiljuti Austriast ostetud kasutatud liikursuurtükke M109A5O. Õppus tõestas ka seda, et viimase aja relvastusehanked ja muudatused väljaõppesüsteemis on läinud asja ette ning nendega peab jätkama. „Võib-olla peaks isegi kiirendama uute relvasüsteemide hankeid ning nende kasutuselevõttu,“ ütles Läti kaitseväe juhataja ajakirjale Sõdur antud intervjuus.

Balti kaitsekoostöö

Kindralleitnant Kalniņši sõnul on ta rahul Balti riikide koostööga. Läti kaitseväelased käivad õppustel Eestis ja Eesti kaitseväelased käivad õppustel Lätis. Samasugune koostöö on ka vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide vahel. „Koos ehitame üles oma riikide kaitseplaane ja loomulikult seisame me koos oma huvide kaitsmisel NATO koosolekutel,“ ütles kindralleitnant.
Eestist osales õppusel Namejs 2018 Scoutspataljoni, vahipataljoni ja Kuberjanovi pataljoni rühmade baasil moodustatud liitüksus, mida juhtis major Mattias Puusepp. Kaitseväelaste roll oli vastutegevuse tegemine Läti vabatahtlikele. Zemerssardze 2. Vidzeme brigaadi vabatahtlikud riigikaitsjad harjutasid liitüksuse liikumise takistamist. Eesti üksuse veebli vanemveebel Ivo Petjärve sõnul on iga rahvusvaheline õppus väljaõppe seisukohast ülioluline: „Ainult harjutamisega tekib vilumus!“ Lisab veel: „Zemessardze jättis väga sümpaatse mulje ja oma väljaõppe tasemelt on nad igati võrreldavad meie kaitseliiduga.“

Läti ja ajateenistus

Mis puudutab ajateenistuse teemat, siis kindralleitnant Kalniņši sõnul ei plaani Läti ajateenistust taastada ja tema seda ka ei toeta. Läti laiapõhjaline riigikaitse rajaneb enamasti vabatahtlikul Zemessardzel, millega ollakse väga rahul. Kindralleitnant ei pea korrektseks väidet nagu rajaneks Läti riigikaitse professionaalsel sõjaväel: „See jätab mulje justkui Zemessardze ei ole professionaalne – meie vabatahtlikel sõduritel on täpselt sama varustus, relvastus ja väljaõpe, mis regulaarsõjaväel.“

Lätis puudub ka laiem ühiskondlik tahe ajateenistuse taastamiseks. Erinevad kaitseministeeriumi tellitud uuringud näitavad, et riigikaitse seisukohast läheks ajateenistuse taastamine liiga kulukaks ja ei pruugiks anda loodetud efekti.

Loe edasi SIIT.