Näärivana ja Lumehelbeke olid duo, kes nõukogude ajal aastavahetuse paiku peamiselt lastele kinke tõid, Eesti ajal on aga jõuluvana jõululaupäeval see keda pikisilmi oodatakse

Jõuluvana
Foto: EPL Arhiiv


Jõulud
Foto: Rauno Volmar


Kui vene ajal poes müüdav verivorst polnud just suurim asi, siis iseseisvumisega naasesid laudadele ka need õiged lambasooles tehtud vorstikesed

Jõulud
Foto: Rauno Volmar


Jõulud
Foto: EPL Arhiiv


Jõulud
FOTO: RAIGO PAJULA

Tallinnas on esinduskuusk alati olemas olnud, kuid pikki aastaid polnud Raekoja platsil jõulude ajal kuuske. Peale pikki aastaid ootamist oli 1986. aastal aga jõuluaegu kuusk platsil olemas, millega nüüdseks oleme juba üle maailma kuulsad

Jõulud
FOTO: Marko Mumm
Jõulud
FOTO: RAIGO PAJULA

Kuigi ka piparkoogitaigent tehti kodus kogu aeg, toodi jõuluteemalised küpsetised, mis olid värviliselt glasuuritud ning muuhulgas ka ingli ning jõuluteemalised, avalikkuse ette aga hiljem

Jõulumaa
FOTO: RAIGO PAJULA

Jõulud
FOTO: Marko Mumm


Jõulukaardid ja jõulumuusika olid samuti rõõmud, mida oma kodu seinte vahel sai nautida. Muusikat sai varem Soome raadiost kuulata, kaarte vaid omakeskis vahetada

Jõulud
Foto: EPL Arhiiv


Jõulud
FOTO: RAIGO PAJULA


Kallid lugejad, kas ja kuidas Teie peres iseseisvumisega jõuluaeg muutus ning mis traditsioonid uuesti kasutusele võeti?