Tatooshi saare kõrgel kivisel rannikul seisab üleval kaljudel üks mees ja loobib sügavasse vette meritähti. Ta on sel USA Washingtoni osariigi lähedasel saarel mitu tundi kangiga rassinud, kangutades loomi nende kodupaigast lahti. Tavaliselt elavad meritähed koos paljude teiste liikidega väikestes suletud ökosüsteemides kaljude alaosas, kuhu ulatub iga päev tõusuvesi. Nüüd lendavad nad õhus ja maanduvad oma kodust kaugel. Ootamatu kolimine toob aga peagi kaasa teadusliku läbimurde.

Aasta on 1963 ja mees kaljudel on ameeriklasest zooloog Robert Paine. Ta uurib parajasti, kuidas mõjub ökosüsteemile toiduahela tipu eemaldamine. Tema väljavalitud väikeses ökosüsteemis on meritäht Pisaster ochraceus ülim kiskja. Meritähed söövad nii rannakarpe, tigusid kui ka tillukesi koorikloomi, kes koos näiteks vetikate, merirooside ja merekäsnadega moodustavad ülejäänud toiduahela. Paine’i üllatuseks põhjustas meritähtede kadumine kõigest üheainsa aasta jooksul selle väikese ökosüsteemi liikide vähenemise poole võrra.