Egiptuse koduperenaine seisis oma köögis Ülem-Egiptuse vanaaja linnas Teebas. Päikesekiired tungisid läbi majakatuse väikeste pragude ja valgustasid ruumi, kus naine parasjagu kummardus suure savipoti kohale. Käes hoidis ta suurt lameleiba, mille ta oli äsja maja kiviahjust välja võtnud.

Ta rebis veel kuuma leiva väikesteks tükikesteks ja poetas need veega täidetud savipotti. Kui leivatükid olid pehmeks ligunenud ja pudrutaoliseks massiks muutunud, tõstis ta poti kõrvale. Edasi jäeti see köögis valitseva soojuse valda, mis äratas massis oleva loodusliku pärmi, nii et see hakkas alkoholi tootma ja maitseid vabastama.

Tolle päeva kõige olulisem töö oli pisikeses kodus nüüd tehtud ja nädala pärast sai perekond maitsta uut laari kodus pruulitud õlut.