"Eeldusel, et me vigu ei tee, peaks see töötama. Aasta lõpuks peaks meil olemas olema esimene sünteetiline liik," ütleb ta.

Kümme aastat oma eesmärki küttinud Venter töötab juba projektide kallal, mille raames kasutada sünteetilist bioloogiat selliste bakterite loomiseks, mis muundaksid sütt maagaasiks, ning vetikate valmistamiseks, mis "hingaksid" süsinikdioksiidi ja muudaksid seda süsivesiniku-põhisteks kütusteks. Muud võimalikud rakendused võiksid olla näiteks ravimite ja vaktsiinide tootmise uued meetodid, vahendab Times.

Venteri ennustus järgnes sellele, kui tema Marylandis Rockville'is tegutseva J. Craig Venteri instituudi teadlased kuulutasid, et on välja töötanud uue meetodi DNA siirdamiseks bakteritesse, lubades seejärel lahendada probleemi, mis on tehiselu projekti juba kaks aastat pidurdanud.

Esimese sammu astus töörühm 2007. aastal - siis siirdati bakteri Mycoplasma mycoides genoom rakkudesse, mis pärinesid selle lähedaselt sugulaselt nimega Mycoplasma capricolum. Protseduuri tulemusel muutus peremeesbakter samuti Mycoplasma mycoideseks.

Mullu jaanuaris konstrueeris töörühm bakteri kogu geneetilise koodi nullist. Järgmine samm oli siirdada selline sünteetiline genoom 2007. aasta siirdamistehnoloogia abil peremeesrakku, s.t "taaskäivitada" see inimeste kirjutatud geneetiliste juhiste kaudu. Seni pole seda eesmärki saavutatud, sest sünteetiline genoom ei hakka peremeesrakus tööle.

Ajakirjas Science avaldatud värske uurimuse raames on tuvastatud katse nurjumise võimalikud põhjused ning välja töötatud uus lähenemine, mis peaks neid vältima.

Looduslikke bekterigenoome, nagu neidki, mille siirdamine õnnestus, kujundab keemiline protsess, mida nimetatakse metüleerimiseks. Teistesse rakkudesse sisestamisel paistab see protsess genoomi kaitsvat teiste kemikaalide, nn piiraja-ensüümid (ingl restriction enzyme), mis toimivad kaitsena viiruste vastu.

Sünteetiline genoom on aga metüleerimata, sest seda tuleb kultiveerida pärmis, mis ei võimalda vajalikke keemilisi modifikatsioone, mistõttu jääb see piiraja-ensüümide meelevalda ja hävitatakse.

Värske uurimus selgitab, kuidas Venter kasvatas koos töörühmaga loodusliku M. mycoidese genoomi pärmis, sünteetilise genoomi valmistamise tingimustele sarnastes tingimustes, nii et selles ei tekkinud metülatsiooni. Peremeesrakkudesse siirdatuna jäid need genoomid passiivseks.

Seejärel taasmetüleerisid teadlased M. mycoidese genoomi laboris ja siirdasid uude peremeesrakku. Seekord siire õnnestus ja rakud "taaskäivitusid" M. mycoidesena.

Teadlased oletavad, et sünteetilise genoomi metüleerimine enne siiret peaks võimaldama peremeesrakkude ülevõtmist ja nende taaskäivitamist teise DNA-ga. Katsed selles valdkonnas on juba alanud.

Metüleerimine peaks sünteetilist genoomi kaitsma peremeesrakkude kaitsemehhanismide eest üsna samamoodi nagu teatud medikamendid suruvad alla inimorganismi immuunsüsteemi, et see siirdatud elundeid ei tõrjuks.

"Ma usun, et meie töö sisaldab olulisi järelmeid bioloogia elementaartasandi paremaks mõistmiseks, mis teevad võimalikuks sünteetilise genoomi loomise ja käivitamise lõppfaasi. See võib olla üheks tähtsamaks avastuseks sünteetilise genoomika valdkonnas," ütleb Nobeli preemia laureaat Hamilton Smith, kes samuti uurimistööd juhatab.

Venter rõhutas, et uuring on eriti oluline sellepärast, et pakub võimalusi bakterite ja vetikate muutmiseks, et need sooritaksid inimesele kasulikke toiminguid. "Tegu võib olla kõige võimsama tööriistaga bioloogias."