„Selline suhteliselt elitaarne ettevõtlus genereerib endaga kaasnevat ettevõtlust. Asjatundjad ütlevad, et kui näiteks miljoni euro eest tehakse vahetuid lepinguid kosmoseagentuurile, siis see peaks endaga kaasa tooma neli korda suurema mahu tänu sellele, et on vaja hankida, et on vaja kaasata ja et üksinda ei ole võimalik neid asju teha,” kommenteerib Eesti staatust kosmosetööstuses EASi innovatsioonidivisjoni nõunik Madis Võõras. Siin ei toodeta siiski kanderakette, kuid terve hulk firmasid suudavad pakkuda kosmosetehnoloogilisi alaosi.

Kiiresti areneb kaugseire valdkond. Astrofüüsik ja Riigikogu spiiker Ene Ergma leiab, et Eestil on siin oma väljavaated: „Kuna oleme Schengeni piiririik, oleks meil suurepärane võimalus kosmosest hallata nt Schengeni piiri. Paljud teised riigid ei tunne selle vastu huvi, see on ainult meie küsimus.”

Aastal 2012 lendab orbiidile Eesti esimene satelliit, mis valmib tudengite, teadusasutuste ning rahvusvaheliste partnerite koostöös.

Millal aga esimene eestlane kosmosesse lendab? See ei ole enam kaugeltki mitte utoopia, leiab TÜ kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma insener Silver Lätt: „Kosmoseturism kui selline ainult ootab paari tehnoloogilist läbimurret ja võib muutuda täpselt sama tavaliseks kui Kanaaridele sõit praegu.”

Esimese eestlasena on koha lõbureisile kosmosesse broneerinud kosmosefograaf Raivo Hein.

Loe veel: Saade2020.com

Vaata saadet „2020”