Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele: faktid

(63)
Radiatsiooni on? Foto Yuriko Nakao, Reuters
Scanpix
aA

Järgmiseks loetleme, milliseid tagajärgi inimeste tervisele toob kaasa kokkupuutumine radioaktiivse kiirgusega.

Kiirgusoht

Seda, kas kiirgusdoos on ohutu, nõrgestav või surmav, määravad ekspertide sõnul kolm tegurit: saadud kiirguse intensiivsus, kestus ja juurdepääs ravile.

Radioaktiivsete jäätmete hulgas leidub nii pikaajalise mõjuga elementi tseesium-137 kui joodi, mille mõju kestab lühikest aega. Kiirguse intensiivsust mõõdetakse millisiivertides (mSv), organismis neeldunud üldist kiirgusdoosi milligreides (mGy), vahendab PhysOrg.com.

Kiiritamine

Meditsiinilisest aparatuurist lähtuvad väikesed, kontrollitud kiirgusdoosid arstide kinnitusel tervist ei kahjusta. Näiteks aju skannimine tomograafiga annab 25 mSv, kogu keha skannimine 150 mSv. Üksainus doos kiirgust intensiivsusega 1000 mSv võib aga juba põhjustada kiiritustõbe, kaasa arvatud iiveldust ja oksendamist.

Umbes pooled 5000 mSv suuruse annuse saanud inimestest tõenäoliselt surevad, samas kui 6000 mSv on ilma kohese arstiabita tappev igaühele.

10 000 mSv kiirgust ühes kiirgusdoosis toob ülemaailmse tuumaliidu (WNA) osutusel surma mõne nädalaga.

Jaapani ametnike sõnul oli kiirguse intensiivsus eile kell 10.22 kohaliku (03.22 eesti) aja järgi reaktorite nr 2 ja 3 vahel 30 mSv, 400 mSv reaktori nr 3 lähedal ja 100 mSv reaktori nr 4 juures.

Tõsise tuumaõnnetuse puhul võib kiirgus reaktorituuma lähistel ulatuda mitme tuhande mSv-ni.

Kiiritustõbi

Peamine oht tervisele on vähk, eriti leukeemia, aga ka kopsu-, kilpnäärme- ja käärsoolevähk.

“Risk on võrdelises sõltuvus saadud doosi suurusest,” ütles Prantsuse kiirguskaitse ja tuumaohutuse instituudi tippuurijaid Patrick Gourmelon. “Isegi suhteliselt väikesed doosid suurendavad vähi kujunemise ohtu.”

Äärmuslikult ägeda kiirituse korral lõpetab luuüdi nii punaste kui valgete vereliblede tootmise; järgneb surm. Eriti õrnad on selles osas seedeelundkonna sisekülge katvad rakud.

Pikemas perspektiivis võib kiirgus kahjustada ka DNA-d, tuues kaasa võimalikke sünnidefekte.

Ravivõimalused

Kaaliumjodiidi tablette võib võtta enne kiiritadasaamist; see aitab takistada atmosfääri paiskunud radioaktiivse joodi kogunemist kilpnäärmesse ja sellest johtuva vähi teket, eriti imikutel ja lastel.

Eelistatavalt tuleks jooditablette võtta tund enne tuumareostuse eeldatavat ilmnemist.

Jaapanis kehtivad reeglid näevad ette tablettide jaotamist elanikkonnale juhul, kui neeldunud kiirgusdoosi suurus on 100 mGy või rohkem.

Kui olete juba kiiritada saanud, on mõistlik saastunud riided minema visata ning pesta juukseid ja ihu.

On ravimeid, mis soodustavad valgete vereliblede loomet luuüdis ning toetavad organismi kannatadasaanud immuunsüsteemi.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Allikas: www.FORTE.ee
Ajakirjandus sõltub väga palju tellijatest! Telli Delfi Kogupakett 11 Eesti tippväljaandega. Vaata siit!
Viimased uudised

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett, reklaamivaba pakett või lisa erandi.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.