Tänapäevane raketikaater on pikkuselt lähedane Teise Maailmasõja aegsele hävitajale ja korvetile - küündides 50 meetrini ja üle selle. Kuid laeva disainil on fookuses kiirus ja seega on kere sihvakas ning laeval väike veeväljasurve, mis iseloomustab laeva massi ja kandevõimet. Näiteks Soome Hamina klassi raketikaatrid on 51 meetrit pikad ja 250-tonnise veeväljasurvega. Eelmainitud Eliat oli võrdluseks 80 meetrit pikk ja 1710 tonni, meeskonda kuulus 180 liiget, laeva uputanud Nõukogude raketikaatrid aga vaid 25 meetrit pikad, 66 tonnise veeväljasurvega ja vaid 17 meeskonnaliikmega. Milline kaaluvahe!

Tõsi, sõjalaevaklasse on viimati tabanud tõsine kasvamine - tänased raketikaatrid võivad ulatuda 500 tonnini (sealt algavad korvetid) ja viimase aja uuemaid fregatte oleks veel mõned ajad tagasi kindlasti nimetatud palju agressiivsemalt - hävitajateks. Raketikaatreid võidakse vahel poliitilistest ja keelelistest eelistustest lähtudes nimetada ka patrull-kaatriteks.

Kõige ilmsemaks moodsaks näiteks on Norra Skjold klassi kaatrid. Need on moodsad radarile halvasti nähtavad (stealth-omadustega), nii-nimetatud pinnaefekti laevad. Kuue “Skjold”klassi (“Kilp” eesti keeles) laeva veeväljasurve küündib 274 tonnini, pikkus on 47,5 meetrit ja meeskond kuni 16 liiget. Esiklaev valmis juba 1999. aastal, kuid läbis pika testperioodi, sest sisaldab väga uudseid tehnilisi lahendusi. Peale põhjalikku kontrolli telliti 2001. aastal viis laeva, mis valmisid aastatel 2008 kuni 2011. Samuti ehitati mõnel määral ümber esimest vastavalt testimisel saadud kogemustele.

Mis neil laevadel siis uut? Esiteks pinnaefektiga kere - see on katamaraan ehk kahe vette ulatuva kerega laev, mille vahel on hõljukit meenutav “seelikutega” kaitstud ja lisaõhku saav õhkpadi. See vähendab kiirel sõidul tunduvalt veetakistust, mis võimaldab laeval saavutada rahulikul merel kiiruse 60 sõlme ehk 108 km/tunnis. Rahutumal merel (ja Norra- ning Põhjameri on enamasti üsna rahutud) 45 sõlme ehk 81 km/tunnis. Võrdluseks olgu öeldud, et suured sõjalaevad - hävitajatest lennukikandjateni - piirduvad kuni 35 sõlmega, mis vastab 63 km/tunnis ja sellist kiirust suudavad hoida püsivalt vaid lühikest aega. “Skjold” suudab aga läbida 40 sõlmese kiiruse juures 800 meremiili ehk 1400 kilomeetrit - terve Norra ranniku!

Laeva ehitusel on kasutatud klaaskiude ja süsinik-komposiit materjale ning süvis - laeva ulatumine vee alla - on väga väike, mis lubab seda kasutada kaldale väga lähedal (0,9 meetrit kui õhkpadi on sees, 2,3 meetrit ilma). Peamiseks relvastuseks on 150 km lennuulatusega Naval Strike Missile - norralaste asendus enda varasemale laialdaselt eksporditud Penguin raketile (ka USA mereväe relvastuses). 410 kg kaaluv rakett lendab madalalt, on radariga raskesti avastatav, programmeeritav ja viib sihtmärgiks oleva laeva või maismaapunktini 125 kg lõhkelaengu. “Skjold”klassi laevad peidavad keres 8 sellist raketti, lisaks on tekil 76 mm universaalsuurtükk (sobib laevade, maismaasihtmärkide ja õhusõidukite vastu) ja Mistral õhutõrjeraketid (ka Eestis kasutusel). Seega on kaater praktiliselt universaalne. USA merevägi tundis laeva vastu tõsist huvi ja rentis Norralt esimest Skjoldi katsetamiseks 2000-2001.

Raketikaatrid on Läänemere tingimustesse suurepärane relvastus. Külma sõja ajal pidas Taani kümmet Willemoes klassi laeva (üht võib ilmselt tänini Kopenhaagenis muuseumina näha), sest NATO pidas vajalikuks panna Läänemeri “lukku” Nendel kaatritel oli kasutuses USA Boeingu RGM-84 Harpoon raketid, mis on enamlevinud laevade vastane rakett NATO relvastuses. Teine olulisem rakett on prantsuse päritolu MM38 Exocet, mida kandev Saksa raketikaatrite grupp on külastanud koos saatelaevaga Tallinna ja huvilised on neil pardal saanud käia.

Suurem riik saab rohkem lubada: Gepard ja Albatros klassi kaatrid on kuni 398 tonni veeväljasurvega ja 57 meetrit pikad. Riik plaanib need asendada korvettidega. Soome neljanda põlvkonna raketikaatrid Hamina ehitati 90-nendate lõpul ja 2000-nendate alul. Neli laeva on 51 meetrit pikad, 250 tonnise veeväljasurvega ja 26 meeskonnaliikmega. Pardal on 4 Rootsi päritolu laevade vastast raketti - RBS-15 Mk III. Need 800 kg raketid viivad 200 kg lõhkepea 250 km kaugusele. Sellest raketist on ka lennukite kantavad ja autodelt lastavad versioonid ning nüüd plaanib seda raketti ka Saksamaa kasutama hakata.

Skandinaaviamaade ja Soome laevastike pilte