Selle näitlikustamiseks võtsid nad ühe surnud Atlandi lõhe, uurisid selle aju funktsionaalse magnetresonantstomograafiga ning näitasid, et ilma statistikat korrigeerimata saadud tulemusi saab tõlgendada nii, et ka surnud kala peas esineb ajuaktiivsus, vahendab Novaator.

Teadlased said selle kaks aastat tagasi ilmunud uuringu eest Nobeli auhindade eel väljaantavate naljaauhindade Ig Nobel neuroteaduste preemia. Auhindu annavad sellel Harvardi ülikoolis peetaval galaõhtul kätte nobelistid ning preemia taga on esmapilgul naljakate, kuid mõtlemapanevate teadussaavutuste tutvustamisele pühendunud ajakiri Annals of Improbable Research.

Lõuna-Rootsis Telleborgi maakonnas Anderslöv külas muutusid kõigi varem heledapäiste naiste juuksed ühtäkki roheliseks.

Keskkonnainsener Johan Petterson suutis välja selgitada selle veidra nähtuse põhjuse – vasksetes soojaveetorudes oli vesi liiga kauaks seisma jäänud. Ta pakkus ka lahenduse: naised peaks duši all käima harvem või kasutama selleks ainult külma vett. Petterson pälvis selle eest Ig Nobeli keemiaauhinna.

Loe edasi Novaatorist!