Tänavu välja kaevatud 1,4 miljonit aastat vana kivikild, mis ilmselgelt olnud kasutusel noana, on vanim tõend inimlaste asustusest Euroopas. Ränikivist teraviku pikkuseks on umbes üks toll (2,54 cm) ja leiti ta samast Sima del Elefante koopast, kust 2007. aastal oli välja kaevatud vanim inimsõrm, 1,2 miljonit aastat vana.

Lahutas seda nuga ja seda inimsõrme küll lisaks vahepealsele 200 000 aastale ka kaks meetrit pinnast. Ja paistab, et see kinnitab sealse koobastiku kestvat püsiasustust läbi aegade. Samast on leitud ka 800 000 aastat vana lapse fossiliseerunud õla- ja lõualuutükke ja suure pruunkaru jäänused, kelle liigikaaslased on tänaseni Ibeeria poolsaarel olemas. Lisaks on sealt leitud ninasarvikute, suurte põtrade, piisonite ja metseeslite jäänuseid, ja inimluid hilisematest ajajärkudest. Veiseluude lõikejäljed kinnitavad ka juba lihuniku elukutse kujunemisele.

Sel ajal valitses geoloogide keeles kõnelduna varasema pleistotseeni kalaabria periood (1,8 miljonit aastat kuni 781 000 aastat tagasi), kui kontinentide piirid olid juba enamvähem välja kujunenud, Vahemeri ammu oma sängis loksumas, aga Maakera magnetpooluste nihkumine tõi selle perioodi lõpetuseks kaela suure jääaja. Karstikoobastik, kus 1978. aastast alates kaevamisi korraldatakse, oli kujunenud enam vähem samal ajal Vahemerega, ehk viis miljonit aastat tagasi.

Millal tuli esimene inimlane Euroopasse?

Esimesed kahel jalal kõndivad inimlased, homo erectused olid alustanud juba 1,8 miljonit aastat tagasi väljarändu Aafrikast laiematele aladele Euraasias, järgmine laine inimlasi, homo antecessorid olid senise arvamuse järgi jõudnud esimestena Euroopasse, samasse Atapuerca orgu ligemale miljon aastat tagasi. Homo heidelbergensis ehk hilisemate neandertaallaste eelkäija rändas Euroopasse ehk 600 000 aastat tagasi, meie liik homo sapiens 43 000 aastat tagasi. 

Homo antecessori puhul kestab tänaseni vaidlus, ega ta olnud lihtsalt neandertaallaste varasem järk, seda liiki on väidetavalt leitud ka Prantsusmaal ja Inglismaal. Homo erectuste jälgi on oletatud aga ka Inglismaal. Ja tänavuste kaevamiste leid, teravamaks tahutud kivitükk, mida kasutati noana 1,4 miljonit aastat tagasi, ähvardab Euroopa asustusajaloo jälle pea peale keerata. Prantslased niigi üritavad tõestada, et nende aladel elasid inimlased juba 1,6 miljonit aastat tagasi.

Vahakuju: Homo antecessorite esindajaid on põhjust kahtlustada ka kannibalismis.
Wikimedia commons

2000. aastal tunnistas UNESCO selle Atapuerco leiukoha maailma ajaloomälestiseks, mis peaks aitama paremini mõista ka inimevolutsiooni kulgu. Loe lähemalt siit