Molotov-Ribbentropi pakt jagas iseseisva Poola riigi pooleks kahe totalitaarse suurriigi vahel, kinkis Moskvale iseseisvad Soome, Eesti, Läti ning Rumeenia võimu all olnud tänase Moldova alad, hilisem kokkulepe nihutas Moskva meelevalda ka Leedu. Saksamaa sai vabad käed sõjaks läänerindel.

MRP salajane lisaprotokoll saksa keeles
Wikimedia commons


Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salajase lisaprotokolli eestikeelset teksti võite lugeda siit:
Link Vikipeedia lehele

Leedu anti Moskva mõjusfääri lisaprotokolliga 28. septembrist 1939.
vaata koopiat siit

Täpselt nädal pärast MRP sõlmimist, 1. septembril 1939 alustas Natsi-Saksamaa kallaletungi Poolale, Moskva viivitas omapoolse pealetungiga Poolale küll enam kui kaks nädalat, pannes Berliini juba tõsiselt närveerima. Septembri lõpuks 1939 olid Saksa armee ja Punaarmee ühise pealetungiga Poola peaaegu täielikult alistanud.

Saksa-Nõukogude ühisparaad Brest-Litovskis 22. septembril 1939
Wikimedia commons

Selle üle, kas kolme Balti riigi liidrid oleks pidanud hääletu alistumise asemel sõjaliselt vastu hakkama nagu Soome, võib lõputult vaielda, aga Eestit ei kinkinud Stalinile mitte Konstantin Päts, vaid siiski Adolf Hitler. Kuni 1941. aastani oli NSV Liit sisuliselt natsliku Saksamaa liitlane ühiselt alustatud maailmasõjas.

Poola ja Prantsusmaa alistati sõjaga, kuid väiksematest riikidest, kellest Saksa või nõukogude tankid 1939-1940 üle sõitsid (Soome, Taani, Norra, Belgia, Luksemburg, Holland, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia), suutsid vastu hakata vaid soomlased nõukogude ja norrakad Saksa vägedele.