Kosmoseagentuur on uuele Marsi-maandumisjaamale InSight valinud välja neli potentsiaalset laskumispaika. Aparaadi peaks kohale toimetama Maalt 2016. aasta märtsis startiv kosmoserakett, mis kava kohaselt jõuab Marsi lähistele kuus kuud hiljem.

Planeeritava, 425 miljonit dollarit maksva kosmoselennu eesmärk on selgitada välja, kas Marsi tuum on vedel või tahke ning miks paistavad planeedil puuduvat sellised tektoonilised laamad nagu on Maal.

Sondi nimi InSight on lühend sõnaühendist Interior Exploration Using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport, mis tähendab (planeedi) sisemuse uurimist seismograafia, geodeetilise kaardistamise ning soojusvoo sondeerimise abil.

Kõik neli potentsiaalset maandumispaika paiknevad üksteisele suhteliselt lähedal Marsi ekvatoriaalpiirkonnas nimega Elysium Planitia.

NASA üllitatud kaardil kujutatud laskumispaiga-kandidaadid on kobardunud piirkonda Gale’i kraatrist põhja pool, kuhu mullu maandus suur Marsi-kulgur Curiosity, ning loode poole Gusevi kraatrit, kuhu 2004. aastal laskus väiksem kulgur nimega Spirit. NASA kavatseb Marsi orbiidil tiirleva tehiskaaslase Mars Reconnaissance Orbiter abiga võimalikke maandumispaiku põhjalikumalt uurida, et seejärel langetada lõplik otsus.

InSighti võimalik maandumiskoht
NASA

„Antud missiooni teaduseesmärgid pole seotud ühegi konkreetse punktiga Marsi pinnal, kuna me tahame uurida planeeti kui tervikut, tuumani välja,“ selgitas missiooni juhtiv teadur, reaktiivuuringute laboratooriumi JPL töötaja Bruce Banerdt pressiteates. „Maandumispaiga valikul võtame eelkõige arvesse selliseid kriteeriumeid nagu jaama turvalisus ja selle püsimajäämise tõenäosus.“

InSight on varustatud soojusvoo-sondiga, mis on kavas taguda 2,7 kuni 4,5 meetri sügavusele Marsi pinna sisse. Paraku saab sondi sisestada vaid Marsi mulda või murendatud pinnasesse, mitte aga kõvadesse aluskivimitesse.

Lisaks kuuluvad InSight’i eksperimentide läbiviimise arsenali seismomeeter ja raadiosaatja. Teadlased loodavad missiooni raames täiendada inimkonna teadmisi selle kohta, kuidas kivised planeedid üldse tekivad.

InSight’i maandumiskoht peaks asuma Marsi ekvaatori lähedal selleks, et tagada kogu Marsi aasta vältel jaama päikesepatareidele hädavajalik hulk päikesevalgust. Samuti peab planeedi atmosfäär maandumispaigas olema piisavalt tihe, et maandumisseadet oleks võimalik maandumise ajal pidurdada.

InSight’i missioon on vaid üks mitmest NASA kavandatavast Marsi-lennust. USA kosmoseagentuur saadab juba tänavu laotusesse järgmise Marsi-orbitaalsondi nimega Maven, mis hakkab uurima Marsi atmosfääri.  Pealeselle tegeleb NASA järgmise Marsi-kulguri väljatöötamisega, mille aluseks on võetud Curiosity konstruktsioon ja mis peaks startima aastal 2020.

India esimene Marsi-orbitaalsond lennutatakse kava kohaselt üles tänavu oktoobris ning ka Euroopa kosmoseagentuur ESA plaanib lähiaastatel programmi ExoMars raames läkitada Marsi orbiidile uue orbitaalsondi ning Marsi pinnale kulguri.

Veidi fantaasiat kah: