Vahendavad ERR teadusuudised

Teadlane rääkis Poola Pressiagentuurile (PAP), et keemiarelvade matmispaikade piirkonnas ujuvatel kaladel on rohkem haigusi ning neil on leitud ka geenihäireid, vahendab ERR uudisteportaal.

Pärast sõja lõppu uputati 1945. aastal Läänemerre umbes 50 000 tonni mürke sisaldavat laskemoona. Keemiarelva matmiskohti otsitakse Euroopa projekti CHEMSEA raames. Uuringute tulemuste põhjal töötatakse välja loodust ja inimeste tervist ohustava keemiarelva utiliseerimise meetmed.

„Meie uuringud näitasid, et Gotlandi süvikus on umbes 8000 tonni pomme ja mürske, mis võivad saastata keskkonda. Oleme praeguseks kindlaks teinud, et need objektid saastavad merepõhja. Varem oli see ainult oletus,“ rääkis Bełdowski, kelle sõnul ei ole soovitav neis kohtades kala püüda, kuid keelatud on üksnes püük põhjatraalidega.

80% Läänemerre uputatud keemiarelvadest sisaldab ipriiti ehk sinepigaasi. Teadlased on avastanud keemiarelvade varem teadmata olnud matmiskohti.

„Kui venelased said aru, et asjad, mida nad transpordivad, on ohtlikud, viskasid nad need üle parda kohe, kui rannik oli silmist kadunud,“ ütles Bełdowski.
Loe ERR teadusuudiseid