Esimesed inimkatsed võiksid saada võimalikuks kahe aasta pärast, kuid nõuaksid seadusmuudatust, kirjutab ERR teadus.

Nn rakujõujaamu puudutavad pärilikud haigused mõjutavad umbes ühte last 6500-st.

Arvestades, et mitokondrites toodetakse rohkem kui 90 protsenti raku poolt kasutatavast energiast, võivad need põhjustada näiteks nii südame-, maksa- ja neeruhaigusi, dementsust ja nägemisprobleeme, viies halvimal juhul inimese surmani.

Häireid tekitavad emalt päritud mitokondriaalses pärilikkusaines leiduvad kahjustused, misläbi kandub haigus emaliini pidi alati edasi. Eksperimentaalne teraapia näeks ette lapse ema mitokondriaalse DNA asendamist doonor-DNAga.

Teraapia käigus asendataks algse ema munarakust pärinev rakutuum doonori munarakus leiduva tuumaga või embrüo rakutuum doonor-embrüo rakutuumaga.

Tehniliselt oleks nõnda lapsel kolm vanemat, mis tekitab omakorda eetilisi dilemmasid. Taoliselt sündinud emad annaksid oma lastele edasi kahe inimese pärilikkusainet, kuid see eest oleksid järeltulijad mitokondriaalsetest haigustest priid.

HEFA on lähenemisviisi elujõulisust hinnanud seni 2011. ja 2013. aastal ning jõudis mõlemal korral järeldusele, et meetod ei peida endas arvestatavaid ohtusid.

Samale järeldusele jõudis HEFA paneel värskelt avaldatud raportis, kus leiab, et kuigi see vajab veel täiustamist, võiksid esimesed inimkatsed võimalikuks saada parimal juhul kahe aasta pärast.

Teraapia rakendamine hõlmaks aga inimeste pärilikkusaine muutmist, mis on nii Ühendkuningriikides kui mitmetes teistest Euroopa Liidu riikides keelustatud.

Protseduuri rakendamine nõuab seeläbi seadusmuudatust, mis võib viibida eetiliste kaalutluste tõttu.

Lähenemisviisi vastased märgivad aga, et see võib pikemas perspektiivis viia nn disainerlasteni, kelle pärilikkusainet on muudetud muudel kaalutlustel, kui nende elu päästmiseks.

Loe rohkem põnevaid teadusuudiseid saidil ERR teadus.

Tutvu ingliskeelse raportiga HFEA leheküljel