Vahendab ERR Novaator

Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Atko Heinsalu ja üldise maateaduse professor Siim Veski, koos juhendatava doktorandi Normunds Stivrinsiga on oma paleoökoloogia teadmisi rakendanud sedapuhku hoopis teemaga, mis muidu kuuluks arheoloogia valda. Nimelt on nad oma uurimisrühmaga analüüsinud keskaegse Liivimaa aladele jäänud järvede setteid, et teada saada, kas Liivi ordu tuleks siinsetele aladele mõjutas ka siinset põlluharimist või looduskeskkonda laiemalt.

Tänavu kevadel avaldasid Heinsalu ja Veski koos Läti ja Eesti kolleegidega artikli Āraiši järve asulakoha kohta. Möödunud sajandi 1960. ja '70.aastatel tehtud arheoloogilised uuringud on andnud teadmise, et hilisel rauaajal ehitasid inimesed, peamiselt latgali hõimud, elamud otse järvel asuvatele ujuvsaartele. Küllap oli sel mõni kaitseotstarbeline eesmärk. Kuid kas ja mida kasvatasid need inimesed toiduks?

Siinkohal tulidki appi TTÜ geoloogid, kes analüüsisid järvesetteid, täpsemalt neis sisalduvat õietolmu, et saada aimu, millised taimed on erinevatel aegadel järveümbruses kasvanud. 2000 aastat setteid viitavad, et vanemal rauaajal (1–400 aastat pKr) oli järve ümbrus kaetud metsaga ning teraviljakasvatusest jälgi leida ei olnud.

Keskmisel rauaajal (400–800 aastat pKr) annab aga suurenenud lepa- ning metsikute kõrreliste õietolmu hulk tunnistust metsaraadamisest.

Loe pikemalt ERR-ist