Eesti tipponkoloog, doktor Hele Everaus, ütles konverentsil ettekandes, et kahjuks meditsiin ei arvesta vähktõve puhul soospetsiifikat ning haigeid ravitakse kui kesksugu.

Ka meditsiin ja meditsiini rahastamine peavad muutuma, et saavutada paremaid ravitulemusi.

Väljavõtteid Everausi ettekandest:

Infektsioonid ja nakkused pole kuhugi kadunud, nad on muutunud ravitavateks. 3000 aastat teame neid haigusi ja ikka veel haiged ootavad meilt rohkem kui me neile anda suudame.

Vähk ei ole "teiste haigus". Vähk on tõsine vaenlane ja ta kaitseb oma saladust hästi. Vähem on pööratud tähelepanu sellele, et ükski kasvaja ei arene inimesest väljaspool, vaid on otseselt seotud peremeesorganismiga.

Mis on selle roll haigusega hakkama saada? Kuidas peaks meie keha ise võitlema?

Kasvaja on meist kavalam - täna ei oska me kõiki vähirakke ravimitega hävitada.Vähi tüvirakkude mittehävitamine on nagu võilille maast ilma juureta välja tirimine - varsti on seal uus lill.

Vajalik on süsteemne lähenemine - alates geenidest, valkudest, metabolismist. Tervikut on vaja osata näha koostegevuses. Vähk ei ole nimisõna, vähk on protsess, see töötab oma seaduspära järgi, erisuse määrab see keskkond, kus vähk on.

Kas tervishoiusüsteem tahab tagata vähihaigetele multidistsiplinaarset ravi? Arvan, et küsimus ongi tahtmises.

Hetkel ei käi raha haigega kaasas, vaid lepingutega sinna, kuhu määratakse.

Lili Milani
Foto: Hendrik Osula

Geneetik ja parim noorteadlane Lili Milan samal konverentsil vajalike muutuste teemal:

Poliitikud peaksid tekitama keskkonna, mis nõuaks muutusi. Et meditsiin oleks tõeliselt ennustav, peame pöörduma geenidesse - seal on kohe näha, millist infot inimene kannab.

Hetkel võtab ühe inimese DNA järjestamine 2 päeva ja maksab umbes 1000 dollarit. Kui DNA järjestamise protsess ka Eestis käima saada, tooks see kaasa palju edulugusid.

Geenivaramu peab oluliseks, et informatsioon DNA-analüüsi kohta läheks inimesele tagasi läbi perearsti ja nõustamise. See peaks liikuma õiget teed pidi inimesteni, mitte vaid nendele, kellel on raha.

Geneetilise riski määramine on oluline osa personaalmeditsiinis. See tõuseb vanuse, kehakaalu, ebatervisliku elustiiliga. Suur osa on mõistmisel - inimesele on vaja seletada, milline tegevus tema tervist mõjutab.

Riski määramine teeks võimalikuks kõrge geneetilise riskiga isikuid kutsuda sõeluuringutele varasemas eas ning madalama riskiga isikuid kõrgemas eas.