"Signaal on sedavõrd selge ja tugev, et Proxima b olemasolus pole mingit kahtlust," sõnas ERR Novaatorile antud intervjuus Guillem Anglada-Escudé, planeeti kirjeldava uurimuse juhtivautor ja Queen Mary Londoni ülikooli astronoom.

Valgusel kuluks Maast umbes 1,3 korda raskema planeedini jõudmiseks umbes 4,2 aastat.

Linnutee galaktika läbimõõtu arvestades asub see pelga kiviviske kaugusel, muutes selle hetkel üheks kõige paljutõotavamaks planeediks, kust otsida maavälist elu. Isegi märksa aeglasemalt liikuv sond jõuaks planeedini paarikümne aastaga.

Planeedi olemasolule viitavad perioodilised muutused tähe radiaalkiiruses. Sõltuvalt sellest, kas planeet tõmbab tähte oma raskusväljaga Maa suunas või sellest eemale, muutub tähe poolt kiiratav valgus seda Maal registreerides sinakamaks või punakamaks.

Analoogi võib huilgava kiirabiautoga, mille sireeni toon muutub lähenedes ja kaugenedes vastavalt kõrgemaks ja madalamaks.

Esimesi paljutõotavaid planeedi olemasolule viitavaid võbelusi märkas Anglada-Escudé koos Soome Aalto ülikooli planeediküti Mikko Tuomiga juba 2013. aastal.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!