Teaduse meetodite areng annab ka uusi teadmisi – nii selguski, et üks rohkete hauapanustega arvatav viikingisõdalane või suisa pealik oli hoopis naine, kirjutab ERR Novaator.

Kas tõepoolest avastati esimene mõõka vibutanud viikingist amatsoon (ja miks neid siis varem leitud ei ole) ja mida Eesti oma uuringud ja teadlased sellest arvavad?

Teadusajakirjas American Journal of Physical Anthropology avaldatud artikkel väidetavast naissoost viikingisõdalasest jõudis ära märkimiseni ka ajakirja Science veergudel ja on seeläbi levinud aktiivselt kogu maailma teadusuudistes.

Loomulikult aitab uuringu tulemuste levimisele ja sellega teadlasringkonnas kaasnenud aruteludele kaasa viimaste aastate “viikingihullus”.

Viikingid on populaarsed nii Hollywoodis, televisioonis, teaduses (mis samuti püüab valdkondlike trendidega kaasa käia) kui ka populaarteaduses. Ja mis on põnevam kui naissoost sõjaprintsess siinsamas Läänemere kaldal.

Rootsis Birka matmisalal on maa seest leitud tuhandete viikingite haudasid ning kõnealune viiking kaevati maa seest välja juba 1880ndatel aastatel.

Tegelikult avaldati esimesed arvamused, et viikingihaud (hauatähistusega Bj 581) kuulub naisele, juba 1970ndatel aastatel luude analüüsi tulemusena. Ka 2014. aastal kinnitasid luude uuringud teooriat, et rohkete hauapanustega arvatav sõdalane on naine.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator!