Jutt on üsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida võtab iga päev üle viie protsendi elanikkonnast.

Geenidel on oluline roll selles, kuidas ravimid mõjutavad meie organismi. Ravimite tavapärasest kiirem või aeglasem lagundamine võib põhjustada ebapiisavat raviefekti või tõsiseid kõrvaltoimeid. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus osalenud geenidoonorite geeniandmetest selgus, et 99,8 protsendil inimestel tuleks mõne ravimi annust muuta.

Artikli üks autoritest Tartu Ülikooli doktorant Sulev Reisbergi selgitas, et seni on geeniteabe rakendamine takerdunud selgete soovituste meetodite taha, mis võimaldaksid tõlgendada inimeste geneetilist informatsiooni automaatselt ravimite annustamise soovitustena.

"Nüüd oleme välja arendanud bioinformaatilise tööriista, mis just seda geeniandmete põhjal teeb," selgitas Reisberg.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator