Päikese kroonist ehk selle atmosfääri välisosast tehtud pildi klõpsas WISPR-instrument, mille eesmärk on uurida kroonis liikuvaid osakesi. Pildil on näha Päikesest tulevat ioniseeritud plasmat.

"Parkeri päikesesond võimaldab meil mõõta selliseid nähtuseid, mis on meid mitmeid aastakümneid painanud," ütles projektiga seotud teadlane Nour Raouafi. Raouafi tõi sellistest nähtustest välja just Päikese krooni ja tekkivate päikesetuulte uurimise.

WISPR instrumendi tehtud foto Päikese kroonist
Foto: NASA/Naval Research Laboratory/Parker Solar Probe

Kõige lähemal oli sond Päikesele 8. novembril. Järgmisel korral jõuab see taas nii lähedale järgmise aasta 4. aprillil. Kokku möödub missiooni käigus sond Päikesest 26 korral, kõige lähemale - 7 miljoni kilomeetri kaugusele - jõuab Parkeri päikesesond 2024. aasta jõululaupäeval.

Nende möödalendude käigus loodetakse leida palju uut ja huvitavat. Esimese möödalennuga kogutud andmeid tutvustati teadlastele värskelt Washington DC-s toimunud konverentsil. Nüüd läheb pisut aega enne kui spetsialistid selle info jõuavad läbi töötada ja siis võime juba Päikese kohta palju uut ja huvitavat kuulda.